Transport ja keskkond

Uudiste kokkuvõtteid juuni-september 2004

Eesti Roheline Liikumine www.roheline.ee

 

                SISU

 

EESTI

1.       TRANSPORDI ARENGUKAVA 2004-2013 ja strateegiline keskkonnamõjude hindamine

2.       Riik annab kohalikule biodiislile aktsiisivabastusega rohelise tee

 

EUROOPA

<>3.       Euroopa liit toetab uusi liikmesriike säästva linnatranspordi arendamisel

4.       Autode heitgaasid tapavad tuhandeid inimesi aastas

5.     Londoni ummikmaksusüsteemi uus täiendatud aruanne( raport)

6.       Suurbritannia plaanib kehtestada maanteede kasutusmaksu

7.       Pariis kavatseb keelustada linnas maasturitega liiklemise

8.   Autovaba päev 2004

 

ÜLDIST

9. Naftahinnad on saavutanud 2004 aasta augustiks rekordtaseme, kuid reaalhindades

 ollakse veel kaugel 80-ndate alguse kõrgest tasemest

10. Säästva transpordiga seotud lingikogumikke

11. Publikatsioone





EESTI

 

1. TRANSPORDI ARENGUKAVA 2004-2013 ja strateegiline keskkonnamõjude hindamine

Majanduse- ja Kommunikatsiooni Ministeerium avalikustas augustis Transpordi arengukava 2004-2013 (TAK) tööversiooni. Käesolevale arengukavale teeb Säästva Eesti Instituut ka strateegilise keskkonnamõju hindamise (SMH), mille vahearuande avalik arutelu toimus 10. septembril. SMH vahearuandes märgitakse, et praegune TAK on liiga veoettevõtluse ja maantee transpordi arendamise keskne ning konkreetsed eesmärgid transpordisektori keskkonnamõju vähendamiseks puuduvad. SMH käigus on oluliselt keskkonnaküsimusi, säästva transpordi põhimõtteid arengukavasse integreeritud ja vastuolusid eemaldatud. SMH jätkub arengukavas esitatud tegevuste hindamisega. Nii arengukava kui ka SMH esialgsete hinnangute kokkuvõtted (vahearuanne) on saadaval:

http://www.mkm.ee/index.html?id=3509

 

2. RIIK ANNAB KOHALIKULE BIODIISLILE AKSTSIISIVABASTUSEGA ROHELISE TEE

 

Riigi plaan vabastada biokütus aktsiisimaksust lubab kohalikel biokütusetööstureil tulevikus kütuseturule paisata rapsiõlist valmistatud diislikütuse, mille hind võib kujuneda tavadiislist veidi odavamaks.Biodiislit toodetakse kas rapsist, maisist või sojaoast ning kasutatakse autokütusena puhtalt või segatuna mineraaldiisliga. Euroopas on levinud meilgi juurutamist vääriv traditsioon, et ühistransport sõidab biodiisliga. Selle tarbimisest oleks huvitatud kindlasti ka talunikud, kes teavad, et mida rohkem biodiislit kasutada, seda rohkem rapsi saab kasvatada. Võimalus konkureerida biokütuse abil reaalselt naftaga on juba meelitanud Eestisse mitmeid huvilisi, kes oleksid valmis biokütuse projektis osalema.

Keskkonnaorganisatsioonid toetavad praegust eelnõud, kuid rõhutavad, et biodiisli massilise tootmise keskkonnamõjude minimeerimiseks peaks aktsiisivabastus seotud olema klausliga, et biodiisel peab olema toodetud mahepõllunduslikult.

http://www.fin.ee/?id=2021

http://www.elfond.ee/alaleht.php?id_kategooria=661&id_uudis=47&keel=eesti

Ajakirjanduslikud ülevaated

http://www.postimees.ee/150804/esileht/majandus/141747.php

http://www.postimees.ee/080804/esileht/141189.php

 



EUROOPA

 

3. EUROOPA LIIT TOETAB UUSI LIIKMESRIIKE SÄÄSTVA LINNATRANSPORDI ARENDAMISEL

Uutest Euroopa Liidu liikmesriikidest on välja valitud kuus linna (Debrecen, Krakow, Ljubljana, Ploiesti, Suceava ja Tallinn), kellel on võimalik CIVITASE programmi raames kasutada 50 miljonit EUR-i, puhta linnatranspordi edendamiseks. Programmi idee on julgustada kohalikke ametivõime arendama säästvat Transpordisüsteemi, ühistransporti ning soodustada jalgsi käimist ja jalgrattasõitu http://www.civitas-initiative.org/civitas/home.cfm

Ka Tallinn saab Euroopa Liidult programmi CIVITAS II kaudu kümneid miljoneid kroone toetust säästva transpordisüsteemi arendamiseks.

http://www.tallinn.ee/linna_juhtimine/raepress/raepress?id=6841

 


4. AUTODE HEITGAASID TAPAVAD TUHANDEID INIMESI AASTAS

Autode heitgaaside pidev sissehingamine tapab kümneid tuhandeid inimesi Euroopas.WHO andmetel sureb Austrias, Shveitsis ja Prantsusmaal seetõttu kokku 40 000 inimest aastas. Euroopas kokku võib see arv olla üle 120 000 inimese aastas. Varasemast ohtlikumaks ja probleemsemaks on osutunud just transpordist paiskuvad ülipeened tahmaosakesed (PM2,5).

http://www.commondreams.org/headlines04/0603-08.htm

WHO raport Transport, Environment and Health http://www.euro.who.int/document/e72015.pdf



5.
LONDONI UMMIKMAKSUSÜSTEEMI MÕJUD POSITIIVSED
Raport annab värskeimat saadaolevat informatsiooni Londoni ummikmaksusüsteemi rakendamise mõjude kohta. 17. veebruaril 2003. a hakkas Londonis tööle ummikumaksusüsteem. Kella seitsmest hommikul poole seitsmeni õhtul linnasüdamesse sõitvate autode juhtidel tuleb maksta viis naela päevas. Londoni südalinna 8 ruutmiili suurune tasuline tsoon hõlmab Suur Londoni pindalast küll vaid 1,3%, kuid tänu uuele maksule on paljude töölesõit muutunud kaks korda kiiremaks, ka Londoni bussiliiklus on oluliselt kiirem. Ummikmaksu kehtestamine on samuti üks Londoni õhusaaste vähendamise meetoditest. Laekunud raha kasutakse säästvate transpordilahenduste nagu uute trammiliinide jm ühistranspordi, jalgrattateede ning kõnniteede arendamiseks. Maksu mõju liikluse vähendamisele on olnud oodatust palju suurem, mis on paljude seas murdnud vastuseisu uuele maksule ning julgustanud ka teisi Euroopa pealinnu tegema sarnaseid plaane.

http://www.tfl.gov.uk/tfl/downloads/pdf/congestion-charging/cc-12monthson.pdf

Ummikumaksu ametlik kodulehekülg

https://www.cclondon.com/

Interaktiivne sissejuhatus ummikumaksusüsteemi

http://www.guardian.co.uk/flash/0,5860,526746,00.html

Ajakirjanduslikud ülevaateid

http://www.greengate.ee/index.php/ar19/02/index.php?page=1&id1=3732

 


6. SUURBRITANNIA PLAANIB KEHTESTADA MAANTEEDE KASUTUSMAKSU

Suurbritannia valitsuse poolt rahastatud teadusuuringut, mille põhjal tehakse ettepanek maanteede kasutusmaksu kehtestamiseks kuni 0,9 naela kilomeetri (1,45 naela miili) kohta, võib vist pidada suurimaks ümberkorralduskatseks Briti maanteetranspordi ajaloos. Vaatlejad on kinnitanud, et aastapikkune uuring maksustamise mõjude kohta, tõestas uue süsteemi võimelisust vähendada ummikuid poole võrra. Seega võib satelliidi kaudu kontrollitav maksustamise süsteem olla ainus viis, kuidas peatada pidurdamatut liikluskasvu ning päästa Suurbritannia hävitavast transpordikriisist. Praeguste kavade järgi on esitatud 11 erinevat mudelit, neist enamik sisaldab 8-10 maksustamise taset, sõltuvalt liiklustihedusest konkreetsel teelõigul.

http://observer.guardian.co.uk/uk_news/story/0,6903,1258751,00.html

 


7. PARIIS KAVATSEB KEELUSTADA LINNAS MAASTURITEGA LIIKLEMISE

Pariisis võidakse keelata rohke kütusetarbimisega linnamaasturid (nn SUVid) kõige enam ummistunud linnatänavatel. Nüüd peab Pariisi linnavolikogu kaaluma hääletamist üha enam populaarsemaks muutuvate maasturite liikluskeelu kehtestamise poolt linnas. Pariisi linnapea asetäitja Bauphini sõnul ei ole nad huvitatud maasturite võidukäigust tänavatel, kuna nad on autode seas suurimad saastajad, ruumiraiskajad ning ohtlikud jalakäijatele, jalgratturitele ja teistele liiklejatele. Esialgu keelatakse linnamaasturite sõitmine Pariisi kesklinnas tipptundidel ja piiratakse nende omanikele elamurajoonides parkimislubade andmist.

http://edition.cnn.com/2004/WORLD/europe/06/10/france.suvs/index.html



8.       AUTOVABA PÄEV 2004

 

Autovaba päeva eesmärk on juhtida linnaelanike ja otsusetegijate tähelepanu autostumise negatiivsetele mõjudele elukeskkonnas ja majanduses. Ametlikult on autovaba päevaga ühinenud üle 1300 linna. See päev on ka omamoodi proovikivi linnavalitsusele – kui palju suudetakse autost sõltumata osagi linnaelust korraldada, mida ikkagi tähendab ühistranspordi ja kergliikluse eelisarendamine ja autoliikluse vähendamine ja mida peaks selleks pidevalt, mitte ainult kampaania korras tegema?

www.22september.org

www.prussakov.ee

www.roheline.ee

 



ÜLDIST

 

9. NAFTAHINNAD ON SAAVUTANUD 2004 AASTA AUGUSTIKS REKORDTASEME KUID REAALHINDADES OLLAKSE VEEL KAUGEL 80-NDATE ALGUSE KÕRGEST TASEMEST

 

Nafta hinnad on 2002 aasta algusest tõusnud umbes 20 $ barreli kohta, saavutades 2004 aasta augustiks uue rekordtaseme, tõus järgnes teatele, et Vene naftagigandil Yukosel ei lubatud kasutada külmutatud arvetel olevat raha võlgade tasumiseks. Kuid võttes arvesse inflatsiooni, on hinnatase tunduvalt madalam võrreldes kaheksakümnendate alguse “naftashoki” aegadega. U.S. Department of Energy andmetel oli nafta keskmine hind 1981. aastal 31, 77$ barreli kohta, mis teeb tänastes hindades 60 $. 1981 aasta veebruaris saavutatud haripunkt 39$ vastab umbes 73,5-le USA dollarile.

http://edition.cnn.com/2004/BUSINESS/08/05/oil.prices/index.html
http://www.greengate.ee/index.php?page=4&id1=4703

 

 

10. SÄÄSTVA TRANSPORDIGA SEOTUD LINGIKOGUMIKKE

http://www.euractiv.com/cgi-bin/cgint.exe/2339324-912?714&1015=9&1014=ld_sustmobility

http://europa.eu.int/comm/environment/air/transport.htm

http://www.worldcarfree.net/links/

http://www.carfree.com/links.html

 


11. PUBLIKATSIOONE

 

Abinõude valik jalakäijate ja jalgratturitega toimunud liiklusõnnetuste ning neis kannatanute arvu vähendamiseks: II etapp, lõpparuanne, IB Stratum, 2004   http://www.mnt.ee/atp/index.html?id=1463

--   Tallinna kesklinna võimalike 40 km/h piirangute mõju liiklusohutusele ja sujuvusele

--         jalgrattateede planeerimine

 

Aviation and Sustainability, John Whitelegg, Howard Cambridge, Stockholm Environment Institute,

http://www.sei.se/aviation/

 

Decoupling Transport Impacts and Economic Growth - Analysis of the Links Between Transport and Economic Growth, OECD, May 2004  http://www.oecd.org/dataoecd/29/37/31661238.pdf

 

Transport ja majandus. Müüte ja fakte, T&E, Eesti Roheline Liikumine  http://www.roheline.ee/transp/myydid.pdf