ERL-i infokiri: juuli 2020

Head infokirja lugejad!

Käimas on ERL-i suvekool - tuul mühiseb mere poolt, päike vaheldub vihmaga ja 30 rõõmsat radikaalset rohelist noort õpivad ning jagavad kogemusi. ERL-i suvekool toimub sellisel kujul juba neljandat korda ning sel aastal on meil võimalus teha augustis lausa teine sarnane üritus (rohkem infot peagi!). Üksinda pidevas keskkonnakriisi müraväljas olemine väsitab vaimselt väga ruttu, mistõttu on sellised kohtumised suurepärane võimalus avastada, et me ei olegi üksi ja paljususes peitub motiveeriv jõud.

Head infokirja lugejad - suvisel ajal oleme oma Tartu Tiigi tänava kontoris harvem, kuid ootame teid kõiki ausalt ka külla mõtteid vahetama ning üksteist motiveerima. Viime parajasti läbi ka liikmeküsitlust, millest saab lugeda allpool, ning filosofeerime hea meelega ERL-i mõtte ning kõikide maailma keskkonnaprobleemide teemal.

Seniks aga head lugemist ja enda harimist!

- Marilin Eessalu, ERL-i tegevjuht


Käimasolevad või tulevased üritused ja algatused
 
ERLi suvekool “Mis on toidu hind?” 29.06- 2.07
Selleaastase suvekooli teemaks on toit ja selle tootmise globaalne mõju. Lähemalt heidetakse pilk ka toidutootmise süsteemi probleemidele ning selle olukorrale Eestis. Muidugi on arutellu kaasatud ka oma ala eksperdid, kes aitavad otsida nii vastuseid küsimustele kui ka lahenduse probleemidele. 
Selleks aastaks on küll registreerimine lõppenud ning ennast enam osalema pakkuda ei saa, kuid jääme kõigilt suvekoolis osalejatelt pilte ja muljeid ootama!


Puhta Läänemere Ühenduse suvekool “Meie Ühine Läänemeri” 29.06- 3.07
Vabatahtlikele suunatud suvekool on fantastiline võimalus kohtuda seekord virtuaalselt mõttekaaslastega ning vahetada kogemusi ja ideid ning leida lahendusi Läänemere keskonnaprobleemidele.


Foto: CCB

Küsime sisendit ERL-i tegevusele
Tänase kliimakriisi ja ökoloogilise kollapsi olukorras on ERL avatud silmadega üle vaatamas oma eesmärke ja tegutsemisstiili, et keskenduda kõige tähtsamale ja olla jätkuvalt tõhus. Selleks kogume hetkel ERL-i liikmetelt sisendit, et seejärel strateegilise planeerimise ja fookuse seadmisega koos edasi minna.
Oleme väga tänulikud, kui leiate mõne hetke, et vastata lühikesele küsimustikule siin: https://forms.gle/pKFGUpShu9hihNpM7


Petitsioon Ülemiste järve veevaru ja selle kvaliteedi tagamiseks
Jätkuvalt on võimalik allkirjastada petitsiooni Ülemiste järve veevaru ja selle kvaliteedi tagamiseks.
Ülemiste järv varustab Tallinna ja selle lähiümbruse elanikke joogiveega. Vastavalt veedirektiivile on osa järvest kaitseala. Eesti veeseadust täiendati 2016. aasta lõpus ning anti võimalus vähendada Ülemiste järve sanitaarkaitseala ilma, et seejuures oleks tagatud kaasnevate mõjude hindamine ja leevendamine.
Kutsume üles allkirjastama petitsiooni, tagamaks Ülemiste järve majandamist veepoliitika raamdirektiivi eesmärkidega kooskõlastatult. Seni on petitsioonil 88 allkirja, loe lähemalt ja võimalusel allkirjasta. Jaga algatust ka oma tutvusringkonnas!

Otsitakse vabatahtlikke Baltikumi esimese kliimaõigluse festivali (21-24.08.20) Y!? tiimi
Festival adresseerib sotsiaalseid, keskkondlikke ja majanduslikke ebaõiglusi, toimuvad töötoad ja jagatakse kogemusi. Vabatahtlike vanus, kogemus ja taust ei ole oluline - väljakutsed ja probleemid lahendatakse koos. Vabatahtlike abi vajatakse programmi arendamisel, õhtu-ja ühiskondlike tegevuste planeerimisel, turvalisema ruumide kultuuri elluviimisel ja arendamisel, sotsiaalmeedia juhtimisel ja illustratsioonide tegemisel.
Lisainfo ja väga lühike registreerimine:
https://linktr.ee/y_thefestival



Kuula ERL-i videoblogi!
Aktuaalsetest keskkonnakaitse  muredest ja rõõmudest vestlevad reedeti ERL-i juhatuse liikmed Henri Holtsmeier ja  Madis Vassar. Juunis toimusid järjekorras  9.- 12. videoblogi ning arutleti erinevatel teemadel, muu hulgas autovabaduse puiestee Tartus, diislireostus Venemaal, Ida-Virumaa Enefit282 õlitehase vastane avalik kiri ja rahvaalgatus jpm.


Foto: Kuvatõmmis 11. videoblogist
 

 

Möödunud üritused

Juunis toimus 13  ERL-iga seotud üritust, valdav enamus jätkuvalt online keskkonnas. Toimus  üks aruteluõhtu ning neli veebinari sarjast “Mina ja kliima”, mis olid ühtlasi sarja viimased veebinarid. Eetris oli ka neli videoblogi ning toimusid ERL-i kaas-korraldatud Puhta Läänemere Ühenduse konverents ja suvekool. Juuni lõpus leidsid kaks üritust aset juba ka  reaalkeskkonnas: talgud Tartu Maheaias ning neljapäevane ERL-i suvekool. 


Aruteluõhtu “Jätkusuutlik haridus ehk mis on edukas elamine?” 4.06 
Uurisime ürituse korraldajalt Karola Kivilolt, mis teemad vabas vormis arutelul peamiselt tõstatusid ning millistele järeldustele jõuti.

“Aruteluõhtul rääkisime haridusest kui inimeseks saamisest ja kasvamisest olenemata east. Ka sellest, et inimene areneks pidevalt iseenda seatud piire ületades. Jätkusuutlikkus avaldub igas teemas. Väga suurt kasumit ei saa pikka aega teenida nii, et me seda kellegi või millegi arvelt ei teeks. Rääkisime elu eesmärkidest, keskkonnaharidusest ning kuidas ja millal rääkida lastega näiteks keskkonnaprobleemidest. Tõdesime, et raskemad ajad on veel ees, ning linnaline elu võib nii materiaalses kui spirituaalses mõttes keerulisemaks minna. Hea mõte on kas maale kolida ja seal toitu kasvatama asuda või linnas ise toitu kasvatada kas kogukonnaaias, oma aias või mujal. Käis läbi soovitus olla heas mõttes egoist ja huvituda sellest, mis Su tervist hoiab.”


Veebinar "Mina, kliima ja haridus" 5.06
Moderaator Henri Holtsmeier, kõneles jätkusuutliku hariduse ekspert Rea Raus. Järelvaatamise link.
Kliimamuutustega arvestamine seab eriti noortele, tulevikule suuri küsimusi. On selge, et majanduses kehtivaid, harjumuspäraseid reegleid ja praktikaid tuleb muuta, kuid kui muutust on vaja globaalselt- kuidas see üldse võimalik oleks? Elame kui üleminekuajal, kus ühelt poolt on selge, et vanaviisi nagu enam ei saa aga uutmoodi ei oska ka. Seda üleminekut iseloomustavadki kirglikud vaidlused nii selle üle, milline majandus peaks olema, mida ja kui palju peaksime tootma, kui ka sügavamad arutelud nagu mis on üldse edukas elamine, mida me tegelikult vajame ja kuidas peaksime ise endale siis neid piire seadma, mida loodus meilt nõuab.



Foto: Kuvatõmmis 5. juuni veebinarist

“Mina, kliima ja rahandus” 12.06
Moderaator Henri Holtsmeier, kõneles majandusteadlane ja ettevõtja Paul Tammert. Järelvaatamise link.
Pankades on hoiustatud suur osa maailma rahalisest rikkusest. Rohepöörde jaoks on raha tarvis ja palju. Tänaseks on mitmed pangad astunud samme rohelisema panganduse suunas: avanud 100% rohelisi pensionifonde, välistanud kliimamuutustetega kaasnevaid äririske ning seadnud samme rohelisema kontori poole. Samaaegselt aga jätkuvad investeeringud fossiilsetesse kütustesse, varasemaid investeeringuid fossiilsetesse kütustesse ei võeta välja ning mõnikord vaadatakse reostajaile läbi sõrmede, kui kasum seda nõuab. On ilmselge, et pangad saavad teha palju rohkem, et kliimamuutusi leevendada ning kohanemist muutunud situatsiooniga toetada.



Foto: Kuvatõmmis 12. juuni veebinarist

Mina, kliima ja ühiskonnakorraldus” 19.06
Moderaator Henri Holtsmeier, kõneles geoloogia professor Alvar Soesoo. 

Järelvaatamise link: Veebinar Mina, kliima ja ühiskonnakorraldus, külas Alvar Soesoo

Märtsis maailma tabanud koroonakriisile vastati otsustavalt: enamik maailma riike kuulutas välja eriolukorra, koju jäi ligi kaks kolmandikku planeedi elanikkonnast. Kaasnes järsk tootmise ja tarbimise langus, mis omakorda vallandas hoogu kogunud majanduskriisi. Ihaldatava ja mugava asemel osteti vaid eluks vajalikku. Täna on näiliselt maailm koroonakriisist taastumas, kuid kriisi tõttu esile kerkinud valud nagu tihedalt läbipõimunud globaalne kasvule orienteeritud majandus ja vähene kogukonnatunnetus, on relevantsemad kui kunagi varem. Arutleti teemadel et kui normaalne ei toiminud hästi, siis miks peaks üldse tagasi naasma, mis ei töötanud ning mis peab muutuma, Missugune võiks uus maailmapilt olla ning kus võiksime kohata selle võrseid.

Koroonakriis näitas hästi, et teadmistepõhised otsused ning radikaalne käitumise muutus on võimalikud. Kuidas aga selliste otsustega jätkata? Aeg startida uue ökosotsiaalmajandusliku maailmapildiga on käes.

 

“Mina, kliima ja kultuur” 26.06

Moderaator Henri Holtsmeier, kõneles eeseist, tõlkija ja luuletaja Hasso Krull. Järelvaatamise link: Veebinar Mina, kliima ja kultuur, külas Hasso Krull

Kas eluviisi muutmine peaks algama ühiskonnast või üksikisikust? Alates 1960. aastate kontrakultuurist on väga palju rõhku pandudki üksikisiku käitumisele, eeldades, et muutus algab indiviidist. Ometi saab seda kasutada ökoloogiliste liikumiste vastu: nii töötasid naftakompaniid sajandi alguses välja "ökoloogilise jalajälje" kontseptsiooni, et luua mulje, nagu oleks üleilmses soojenemises süüdi üksikisikud, mitte korporatsioonid. Siit võrsub küsimus, kui palju indiviidi valikud ühiskonda tegelikult mõjutavad? Kas roheline askees on üldse mõistlik? Ja kui on, siis kuidas peaks see välja nägema? Ettekandel oli kolm fookust: Askeesi mõiste, selle ajalugu ja vastuolud, askeetlike hoiakute kuritarvitamine, askeesi vormid ja põhjendus tänapäeval.

 

Juuniga saab läbi veebinaride sari “Mina ja kliima"

Märtsist keskpaigast juuni lõpuni väisanud veebinaride sari “Mina ja kliima” on selleks korraks lõppenud. Üritustesarja korraldasid Eesti Roheline Liikumine ja Fridays For Future Eesti projektijuhi Henri Holtsmeieri eestvedamisel. Projekti “Facts for Fridays” kaasrahastavad Euroopa Liit ja Bridge 47 võrgustik. Mis läks hästi ning kus on veel arenguruumi? Järgneb projektijuhi Henri Holtsmeieri lühike refleksioon.

 

“Esinejate valik läks väga korda. Külaliste teemaarendused olid põnevad ning vahel käsitleti teemat täiesti uudse nurga alt. Näiteks rääkis Lilian Pungas tasamajandusest kui majandusest, mis võib areneda tasapisi ning ei peagi kasvama. Marek Strandbergi idee sellest, kuidas Eesti inimesed saaksid ise taastuvenergia tootmislahendusi omada läbi energiaühistute juba täna, ning Diana Tamme tutvustatud Põhja-Ghana inimeste eluolu ja võimalused kliimamuutustega kohanemiseks avardasid paljude maailmapilti. Tore oli aidata edasi anda ideid ja narratiive, mis peavoolu hariduses inimesteni ei jõua.

 

Keskmiselt osales veebinarides 15 inimest, koos järelvaatamisega 50 ringi. Edastasime info ka kõikidele Eesti koolidele. Facebooki üritusel kasvas huvitatute arv rohkem kui kolmesajani, kusjuures üritus jõudis üle 17 000 eestimaalaseni. Miks nii vähe osalejaid? Turunduse mõte on tekitada inimeses huvi, sõnumid selleks said aga võrdlemisi kuivad ja analüütilised ega puudutanud teemade sügavamat sisu, seega võis jääda puudu põhjusest miks osaleda. Kuidas töötada välja sõnumid, mis paneks lugejat kõnetaks ja kutsuks osalema, on arenemiskoht.

 

Ürituste läbiviimise poolelt on arenemiskoht ürituste ümber kogukonna loomine. Ürituste modereerimine oli minule täiesti esmakordne kogemus – õppisin, kuidas jääda erapooletuks, kuidas hoida osalejate tähelepanu ning aidata esinejal end mugavalt tunda. Panin kõrva taha, et ürituste läbiviimine võrdlemisi formaalselt ei tundu toimivat. Korduvate külaliste saamiseks tuleb luua tunne, et temal oli mingi roll mängida ning sai seda kellegagi koos teha. Näib, et lihtsalt idee huvitava hariduse pakkumisest ei päde.

 

Veebinarid “Mina ja kliima” täitsid oma eesmärki. Osalejaid said uusi ja huvitavaid ideid, võib öelda et nende elluviimine õnnestus. Edasisel korraldamisel on kasulik aga läbi mõelda nende laiem narratiiv, viimistleda veebinari teemapüstitus koos esinejaga, teha põhjalikku eeltööd turundamisel ning mõelda läbi, kuidas veebinarid aitavad kaasa teadliku kogukonna kujundamisele, kellega üheskoos liikuda elusama elukeskkonna poole.”

Foto: Veebinaride sarja kuvatõmmis ERL-i Youtube kanalis, Veebinaride sari Mina ja Kliima

 

ERL-i kaaskorraldatud online konverents “Plastikuvaba ookean” (Plastic free ocean final conference) 8-9.06

(Alates 2008. aastast on 8. juuni ÜRO Üldassamblee algatusel ookeanide kaitsmisele pühendatud päev- Maailma Ookeanide Päev (World Oceans Day). 2030. aastaks on 140 riigi koostöös seatud eesmärgiks võtta kaitse alla 30% Maakera pinnast (maapind ja ookean kokku) (https://worldoceansday.org/about/). 

Kahepäevasel konverentsil käsitleti plastikureostuse mõjusid Läänemere keskkonnale ja elustikule ning arutleti plastireostuse vaba tuleviku võimalikkuse üle.

Järelvaatamise lingid: https://www.youtube.com/watch?v=P67lqaaEOmE

https://www.youtube.com/watch?list=PLC2PQBAwSQEwgh_JLD8u9wCouG4BFRiQc&time_continue=16&v=ljiRBn7noY0&feature=emb_logo

 

  

Foto: Konverentsi plakat Facebookis

 

Talgud Tartu Maheaias 26.06

Tartus pesitseb mitu linnaaeda, neist noorim on Lammi tee Maheaed, kuhu kõiki huvilised olid talgutele oodatud. Ürituse käigus sai tutvuda hetkel 3 ha suuruse kogukonnaaiaga, külvata, ja harvendada porgandeid, süüa porgandipealseid ning talguputru. Talguid ja ringkäiku juhendas aia eestvedaja ja aiandussõber Avo Rosenvald, kes muuhulgas õpetas murust peenramaa tegemist ning maheda toidu kasvatamist linnatingimustes. Talgud toimuvad ERL-i projekti "Growing Together" raames, mida toetavad Erasmus+ programm ning SA Keskkonnainvesteeringute keskus. Maheaia kohta leiab rohkem infot kodulehelt: https://tootsipeenar.wordpress.com/ ja Facebookist Tartu Maheaed.

Foto: Talgud Tartu Maheaias, Tartu Maheaia FB leht.

 

 

ERL meedias

Kliki pealkirjal, et avada täispikk artikkel!

Madis Vasser: Ida-Virumaa õiglase ülemineku esimene samm
Keskkonnaühenduste soov on kujundada ühiselt Ida-Virumaal võimalikult vastupidav ja elamisväärne elukeskkond, kust inimesed ei oleks sunnitud nüüd või ka tulevikus lahkuma, vaid nad tahaks hoopistükkis siia kolida. See eeldab aga pikaajalist mitmekesiseid lahendusi sisaldavat plaani, mis ei pane panuseid ühele, ebastabiilse turusituatsiooniga ja saastavale tööstusharule.

Peep Mardiste vastulause Metsa- ja Puidutööstuse Liidu ettepanekutele metsa majandamiseks. ERL kodulehekülg, 10. juuni
ERLi juhatuse liikme Peep Mardiste arvamusavaldus Metsa- ja Puidutööstuse Liidu loodusvaenulike metsamajandamisettepanekute kohta. Algselt ilmus see Raplamaa Sõnumite artiklis "Metsatööstuse kriisiaegsetest ettepanekutest looduskaitsjate silme läbi", kus saab lugeda ka teiste looduskaitsjate arvamusi.

Riigi investeeringud Ida-Virumaale peavad hoogustama kohalikke algatusi ja õiglast üleminekut. Bioneer, 30. mai
Madis Vasser kirjutab, et sel aastal ligi 140 miljoni euro suuruse investeeringu asemel põlevkivitööstusesse, peaks riik rahaliselt toetama kohalikke algatusi ning õiglast üleminekut ning ka põlevkivitööstuse üleminekut vähese süsinikuheitega lahendustele. “Valitsuse tugi oleks märksa vajalikum majanduse mitmekesistamist toetavatele tegevusharudele, mis on nimetatud kohalikus arengustrateegias.”

Madis Vasser: uut õlitehast ei vaja isegi Eesti Energia. ERR, 2. mai
Ühiskondlik dialoog Ida-Virumaa tuleviku üle ei saa olla test, kus ette on antud vaid üks õline vastusevariant, kirjutab Eesti Rohelise Liikumise huvikaitse ekspert Madis Vasser.

 


 

Lisalugemist

Kliki pealkirjal, et saada lisainfot!

5. juunil tähistati Maailma keskkonna päeva (World Environment Day)
Alates 1973. aastast on 5. juuni ÜRO üldassamblee algatusel Maailma keskkonna päev.   See kuupäev meenutab Stockholmi 1972. aasta ÜRO keskkonnaistungi avamispäeva, mille tulemusena loodi ÜRO keskkonnaprogramm UNEP (United Nations Environment Programme). Keskkonnapäeva eesmärgiks on juhtida tähelepanu meie keskkonnas toimuvatele probleemidele ja muutustele. Tänavu võõrustas keskkonnapäeva Kolumbia ning fookuses oli bioloogiline mitmekesisus. 
Sel puhul avaldas UNEP ka animatsiooni ökosüsteemi-põhisest adaptatsioonist ehk ökosüsteemide taastamisest ja kaitsest kliimamuutustega kohanemisel: Six Ways Nature Can Protect Us from Climate Change.



Foto: Kuvatõmmis UNEP-i animatsioonist.

Testi oma bioloogilise mitmekesisue alasi teadmisi: Take a quiz
Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja selle mõju: #ForNature

11. juuli on Maailma Rahvastiku päev (World Population Day)

Alates 1989. aastast on 11.07 ÜRO arenguprogrammi UNDP soovitusel pühendatud rahvastikuprobleemide tähtsusele ning selle seotusele arengu ja keskkonnaga. Teemapäeva eesmärk on harida üldsust ning mobiliseerida poliitilist tahet ja ressursse, sest inimkonna tulevik on otseselt seotud demograafiliste näitajatega nagu rahvastiku kasv, vananemine, migratsioon ja linnastumine. Sellel aastal on fookuses seksuaal- ja reproduktiivtervis ning säästva arengu eesmärkide saavutamine 2030. aastaks.

Plastivaba juuli
2011. aastal Austraalias alguse saanud Plastivaba Juuli liikumine kutsub üles inimese kogu maailmas vähendama oma plastiku tarbimist. Tegu on globaalselt ühe suurima ühekordse plastiku kasutamisest tekkivate kahjude vähendamisele suunatud kampaaniaga. Eelmisel aastal võttis aktsioonist osa üle 250 miljoni inimese rohkem kui 177-st riigist, mille tulemusel vähenes plastiku tarbimine keskmiselt 23 kg inimese kohta aastas ning kokku jäi tekkimata hinnanguliselt 825 miljonit kg-i plastprügi. 
Iganädalaselt on osalejatel võimalus saada oma e-mailile plastitarbmist vähendada aitavaid nippe.Kampaania kodulehel on hulgaliselt õpetlikku sisu, erinevaid allalaetavaid plakateid kasutamiseks oma kogukondades, võimalus soetada ka kampaaniat toetavaid praktilisi esemeid.  
Võta vastu väljakutse ja teme selle aasta veelgi edukamaks: Register for the official Plastic Free July Challenge
Oma plastiku tarbimise analüüsimiseks saad täita küsimustiku: https://survey.thinkfieldpanel.com.au/wcfs/29402 



Foto: Plasticfreejuly.org

E-raamat: "Isemoodi ilus"
Juunis ilmus vabakutselise kirjutaja, keskkonnakaitsja, floristi ja taimekasvataja Triin Nõu digiraamat “Isemoodi ilus. Teejuht loodusliku ja minimalistliku kehahoolduseni ”. Raamat sisaldab lugusid ja kogemuslikke nõuandeid sellest, kuidas elada aeglasemalt ja väiksema jalajäljega. Muuhulgas leidub seal kokku 16 isetehtava loodussõbraliku kehahooldustoote, toidu, seebi ja küünla retsepti, nt. huulepalsam mesilasvahaga, kanepijahu kehakoorija ja musta pässiku jook võilillejuurega. Autori üheks fookusteemaks on šampoonivaba elu ning ta kirjeldab üksikasjalikult, kuidas šampoonist loobuda ning milliste looduslike vahenditega pead pesta.