Uudised

Reidi tee: milles seisnevad vastuolud?

12:10 07. juuni 2017

On keeruline orienteeruda olukorras, kus erinevad osapooled edastavad sama asja kohta vastanduvaid seisukohti. Keda siis uskuda, tekib küsimus? Oluline on keskenduda sisule, kuid sageli jäävad pelgalt loosungid valjemini kõlama. Pole ime, et Reidi tee on pannud sellises olukorras mõnegi eestimaalase kulme kergitama: „Miks ollakse selle toreda tee vastu?“

Edastame Mattias Luha (MTÜ Kadrioru Selts) koostatud sisuka põhjenduse, miks Reidi tee ei ole lahendus olemasolevatele probleemidele, kuigi sedasi sageli linnajuhtide poolt väidetakse. Artikli teises osas seletetakse pikemalt lahti esimeses osas kõlanud argumendid.

Selle nimel, et kõlama jääksid sisulised argumendid, kogume ka toetusi Hooandja keskkonnas. Igas suuruses toetus on meie jaoks ääretult oluline!

 

Püüan selgitada läbi kuue lühikese punkti, miks praegune projekt ei lahenda linlaste muresid:

  1. Vastavalt Reidi tee liiklusuuringu seletuskirjale on Tallinna kesklinna liikluse läbilaskevõime ületatud. Seetõttu ei ole Reidi tee ehitamisega võimalik tõsta kesklinna sissesõitvate sõidukite hulka ega kiirendada Pirita ja Viimsi elanike igahommikust linnasõitmisele kuluvat aega. Suure investeeringu tagajärjeks on ummikute nihkumine 500-1000 m kesklinna poole.
  2. Inglirand e. nn Russalka rand on viimane vabalt ligipääsetav liivarand ja mereäärne roheala Tallinna kesklinnas. See on poolemiljonilise elanikuga linna kohta ainulaadselt vaikne ja looduskaunis koht. Kohalike jaoks väärib Inglirand maksimaalset hoidmist.  Lähitulevikus tuleks see ala välja arendada avalikuks puhkealaks, mille võimalusi kõik nautida saame.
  3. On oluline märgata, et praeguse Russalka ümbruse ja Pirita tee äärse ruumi kasutus erinevad teineteisest oluliselt. Nii on Pirita tee äär täis jalutajaid ja tervisesportlasi, kuid Russalka ümbrus puhkajaid, olesklejaid ja piknikulisi.
    Praeguse Reidi tee projekti väga positiivne külg on see, et ühendatakse Pirita promenaadi rattateed kesklinnaga. Valmiv maantee planeeritakse teha aga tänasest Pirita teest veelgi laiem. Sellise tee ääres on võimalik rattaga sõita ja joosta, kuid tallinlaste võimalus seal vaba aega veeta, istuda ja oleskleda linnamürast veidi eemal kaob. Reidi tee äärse muutmine Pirita tee äärega sarnaseks vähendab linnaruumi funktsioone. See on oluline kaotus!
  4. Kohati 30 m laiuse Reidi tee projekti õigustuseks on toodud asjaolu, et veokid vajavad kiirendus- ja aeglustusradu ning läbilaskevõime varu, et laevad 30 minutiga tühjaks lossida. Tööpäeviti kell 17:00 Vanasadamasse saabuv ja kell 18:30 lahkuv kaubalaev Tallink Sea Wind toob õhtusel tipptunnil kesklinna 2 kilomeetri jagu veokeid. Pelgalt selle laeva sõidugraafiku muutmine leevendaks Viimsi ja Pirita suunalist liiklust rohkem, kui Reidi tee 2+2 rada suudaksid.
    Helsinki sadama 2022 arengustrateegias leitakse, et raskeveokite suunamine Muuga-Vuosaari liinile suurendaks reisijateveo piletihinda ja vähendaks väljumiste arvu, kuna tänased laevad ei tuleks täis. Samas nähakse reisijate hulga kasvuks 2022. aastaks 13% ja sõiduautode hulga kasvuks 50%, mis tähendab, et juba 5 aasta perspektiivis oleksid tänaste laevade autotekid täidetud ainult sõiduautodega ja raskeveokite suunamine Muugale ei mõjutaks väljumiste arvu ning piletihinda. Seda ei ole Reidi tee projektis arvestatud, ehkki see võimaldaks projekteerida tee kitsamana, kesklinliku tänava formaadis ning liivarannast kaugemale. Väiksema tee ehituseks ja aastaringseks hoolduseks läheks ilmselt meie kõigi taskust ka vähem raha.
  5. Reidi tee ummikute üks põhjustest on sundliikumised. Näiteks Pirita linnaosavalitsus ei ole 17 tegutsemisaastaga suutnud tagada piisavalt lasteaia- ja koolikohti: ainuüksi Piritalt sõidab ca 2000 last iga päev kesklinna. Sõiduautode hulk Narva mnt. ja Poska tn ristmikul väheneb koolivaheajal 3000 auto võrra, mis tähendab ca 4-5 km pikkust ummikut kaherealisel teel. Kohalike õppekohtade lisamine on oluline viis vähendada märgatavalt ummikuid Pirita teel.
  6. Reidi tee projekti seletuskirjas tõdetakse, et linna sisenevate autode liikumistingimuste parandamine tooks kaasa “indutseeritud nõudluse”, st kavandatav Reidi tee kutsuks esile Pirita ja Viimsi elanike veelgi suurema autokasutuse. Nii hõivataks juurdeloodav läbilaskevõime uuesti, mistõttu ummikute pikkus Russalka ristmikul taastuks samale tasemele, kuid kogu kesklinna liiklusolukord halveneks. Ka teiste linnade kogemus näitab, et autoliikluse soodustamine ei lahenda ummikuid, vaid ainult suurendab neid. Ebaotstarbekalt laia tee ehitamise asemel võiks ehitada kitsama ja odavama. Nii saaksime ülejääva raha suunata tänapäevast autovabadust soodustavatesse tegevustesse: paremad ja puhtamad bussid; lasteaiad, koolid ja huviringid kodule lähedal; turvaline ja tihe jalgrattateede võrk kesklinnas, kiirtramm Viimsisse jms.

 

 

Täpsemad selgitused ülal toodud punktide juurde:

  1. Tallinna linna poolt tellitud Reidi tee liiklusuuringu seletuskirjas tõdetakse lehekülgedel 93 ja 94 järgnevat (väljavõtted uuringust):
    1. Tallinna linna liikumispoliitiline eesmärk on vähendada läbi Tallinna kesklinna liikuvate transiitliiklejate osakaalu. Käesoleva töö modelleerimistulemuste põhjal võib väita, et Reidi tee ehitamisega kaasneb transiitliiklejate osakaalu tõus.
    2. Tänases olukorras ehk baasolukorras on Tallinna kesklinna liikluse läbilaskevõime ületatud, s.t tipptundidel esineb liiklusummikuid. Reidi tee ehitamisega ei ole võimalik tõsta Tallinna linna läbivate liikluskoridoride läbilaskevõimet, vaid on võimalik tõsta Reidi teed mööda kesklinna jõudvate sõidukite arve.
    3. Kuna tänases olukorras on tipptundidel ristmike läbilaskevõime ületatud, muutub suurenevate liiklusvoogude mõjul kesklinnas liiklusolukord halvemaks.
    4. Reidi tee ja Narva mnt liikluskoridore pidi linna suunduvate sõidukite arvul ei tohi lasta vabalt kasvada, kuna olemasolev teedevõrk ei ole võimeline võtma vastu märgatavalt rohkem sõidukeid.

Võime tõdeda, et Reidi tee ei lahenda Pirita ja Viimsi elanike muret tipptundidel hõlpsamini kesklinna pääseda. Ummikud on tipptundidel Narva mnt, Ahtri ja ümberkaudsetel tänavatel - linna sisenemisel pärast sõitu näiteks Piritalt. Kuna tipptundidel on nende ristmike läbilaskevõime ületatud, muudaks suurenevad liiklusvood liiklusolukorra kesklinnas veelgi halvemaks. Ahtri tänaval ja mujal, kust kesklinna tulekul on ummikud, osaleks ummikutes veelgi rohkem sõidukeid, kes mööda laia Reidi teed tulnuna sinna kinni jääksid. Seda on kinnitanud ka linnapea kohusetäitja Taavi Aas, et Reidi tee ehitamine muudab õhtused ummikud aga praegusest veelgi suuremaks. See on aga juba väga suures vastuolus Reidi tee ühe peamise eesmärgiga, vähendada kesklinna liikluskoormust.

 

  1. Pirita promenaadi lõppedes on Inglirannast järgmine võimalus mere äärde pääseda Linnahalli kai juures. Selle kõrval olev Kalaranna lühike liivariba, mis on hetkel mitteametlik rand, muutub kinnisvaraarenduse käigus korrastatud promenaadiks koos vette minemise võimalusega. Järgmine liivarand on alles Paljassaare poolsaare tipus.

https://lh5.googleusercontent.com/mu2OjxAKfbDZauJO1BjBGWQiJibiBxp6uOUvlTDoPilIefFRlvxIqrhN5G7QEST6vDC6ftf13EVIAjSxqFqQGr4ihSq7YpBgZhzN3jS5-GKkb-IKURHffKpOLPL_KQZI6XfzHkOy

Praegu on Kalaranna ja Ingliranna näol tegemist mitteametlike randadega. Selleks, et neid praegusel kujul säilitada, peaks linn need ametlikeks rannaaladeks muutma.

 

  1. Praegune Reidi tee projekt näeb ette mere täitmist ja maantee ehitamist merele väga lähedale, mistõttu kaob unikaalselt vaikne piirkond kesklinnas, kus automüra ei sega pühapäeva pärastlõunast piknikku. Linnajuhid üritavad aga väita, et Reidi tee ehitatakse tühermaale:

          Video:  Inglirand päikesepaistelisel, kuid jahedal päeval


Reidi tee projekt näeb ette osa Ingliranna liivariba täitmist ning maantee ehitamist otse merekaldale. Olukord saab olema sarnane tänase Pirita teega, kuid veelgi laiemana (37 % mahus 6-9realisena, 25% mahus 5realisena ning ainult 38% ulatuses 4realise teena). Kas keegi kujutaks ennast ette Pirita tee ääres istumas, piknikku pidamas, mõtisklemas, lugemas või niisama olesklemas? Pirita promenaad on väga hea rattatee ja koht jooksmiseks, kuid mitte koht, kus saaks seltskonnaga või üksi rahulikult vaba aega veeta.

           

Reidi tee maht on selgelt ülepaisutatud: tee, mille peamine funktsioon on võimaldada Vanasadamast läbi Lasnamäe väljapääsu Tallinna Ringteele, on Piksilma tänava ja Russalka vahel suures osas 4 realine. Sealt edasi on aga tee koos peale ja mahasõitudega valdavalt 5-7 realine. Seda olukorras, kus kaheralised peale- ja mahasõidud on kasutud, kuna kesklinna tänavad ei suuda sellist mahtu autosid vastu võtta: ummiku paigutamine kahele reale ei vähenda kuidagi selle kestust.

  1. Siin on ülevaade Tallinna kesklinnas asuva Vanasadama kaudu õhtusel ja hommikusel tipptunnil saabuvate ja lahkuvate autode kohta. Kokku tekitab Vanasadam Tallinna kesklinnas õhtusel tipptunnil ca 5,5 km jagu autosid, jagatuna pooletunniste lõikude peale: 2,1 km kella 17:00 ja 17:30 vahel ning sama palju kella 17:30 ja 18:00 vahel:

            https://lh4.googleusercontent.com/aI1p8oVVTCSC4xhtJM6XQkQa1-U79JSnLPAHdFUut92uW0ISL1cmD6InOpdbUZ7hJlLHMzgUnkTgta7z10X4P4I6B69KGM3guuFWw54r5KsgBHZe_H1bPfOkIHIavqtwxI9RZVFW

Tallinki Sea Wind on spetsiaalne kaubalaev, mis toob täpselt kell 17:00 Vanasadamasse laevatäie veokeid, ning kuna väljumine on 18:30 peab teine laevajagu veokeid hiljemalt kella kuueks sadamasse sisse sõitma. Reisijatevedu on arusaadav, kuid siingi võiks mõelda, kas kell 18:00 väljuvad laevad ei võiks pool tundi varem välja minna et kogu sadamasse saabuv liiklus oleks kella viieks sadamas kohal. Kaubalaeva Sea Wind saabumine tööpäeviti kell 17:00 ja lahkumine kell 18:30 on aga hullumeelsus, mis suurendab liikluskoormust kesklinnas õhtusel tipptunnil 2 km jagu. Istudes õhtuses kaherealises ummikus suunaga Piritale võib mõtiskleda selle üle, kas ühe kaubalaeva sõidugraafiku muutmise tulemusena oleksin praegusel hetkel kodule lähemal 400, 500 või 600 meetrit?
Allikas: Reidi tee projekti seletuskiri lk 63

 

  1. Tallink on juba 2016. aasta lõpus avaldanud soovi suunata kaubaautode laeva Sea Wind Muuga-Vuosaari marsruudile. See oleks lihtsam ka veokitele, kuna Muugale pääsevad nad lihtsamalt ja kiiremini kui kesklinna.

Juba pelgalt selle laeva saabumise aja muutmine vähendaks tipptunnil kilomeetri jagu ummikuid kesklinnas.

  1. Helsinki sadama 2022 aregustrateegias lk 13 tuuakse potentsiaalsed Tallinn-Helsinki reisijateveo ja sõiduautode kasvunumbrid: 2022 aastaks ennustatakse reisijateveo kasvu 13%, sõiduautode hulga kasvu 50% ning raskevoekite hulga kasvu 60%.
     
  2. Reidi tee liiklusuuringu seletuskirjas tuuakse lk 100 välja, et 2014 aastal sisenes ja väljus Vanasadama kaudu 4000 sõidukit päevas, millest ligikaudu ¼ olid raskeveokid. Samas lk 61 tuuakse näide, et uus  RoPax reisilaev mahutab 650 sõidukit, millest 70 on raskeveokid. Sõiduautode hulga kasv 50% aastaks 2022 tähendab, et Vanasadam-Länsisatama liinil sõitvate RoPax laevade autotekid saab 5 aasta perspektiivis täita ainult sõiduatodega ning raskeveokitel toimuva kaubaveo suunamine Muuga-Vousaari liinile ei mõjutaks oluliselt piletihindu ega reislaevade väljumise sagedusi.

     
  1. Piritalt ja Viimsist sõidavad iga päev mujale lasteaeda ja kooli ca 3000 last. Seda kinnitab nii viimane Tallinna liiklusseire uuring kui ka Pirital ja Viimsis elevate laste arvu kõrvutamine lasteiakohtadega.

Tallinna liiklusuuringu lk 82 graafikud näitavad, et:

  1. Sõiduautode hulk väheneb koolivaheajal 3000 võrra. Kui arvestada, et üks auto võtab ummikus 5m ruumi ja et kooli sõitvad autod sõidavad kesklinna enam-vähem samal ajal, siis oleks liiklusummiku pikkus jaotatuna kahe sõidurea peale 4,5 km.
  2. Sõiduautode osakaal kogu liiklusvoost on Narva mnt.-Pronksi-Jõe tn ristmikul 95%.
  3. Sõiduautode hulga langus koolivaheajal on 12-15%. Kindlasti oleks võimalik sarnases mahus langus saavutada pelgalt kooli-lasteiakohtade pakkumisega kodupiirkonnas, ühistranspordi paremaks muutmise ja rattateede hulga ja turvalisuse tõstmisega... isegi, kui Reidi teed oleks ainult 2+2 sõidurada. Tulemuseks oleks olukord, kus tavapärasel koolipäeval sujuks Piritalt kesklinna sõit sama kiiresti kui koolivaheajal.

(Koolivaheajad on graafikutel märgitud rohelise taustaga.)

https://lh3.googleusercontent.com/JL4oJSzykc5sVoFMzRZQctZM5WuLf9Xb2pj8YEeA4i_B2ZfKHnJXV2srn6mh1OFYIWP5_PdTeIJoG7qZhQvZffY38IMvzpqZEX37UgTGqm07p2jrbUE98Mu4JFkcki3fW0feBTAz

Erik Vest, Pirita linnaaktivist ja Viimsi vallavolikogu liige, on numbrid kokku löönud:

  1. 2016 lõpu seisuga oli Pirital ca. 3100 kooliealist last, kellele oli pakkuda 1300 koolikohta. Umbes sadakond last käib ka Viimsi koolides, kuid 1700 on neid, kes igapäevaselt lähevad mingisse teise Tallinna linnaossa, valdavalt kesklinna. Lasteaiakohtade puudus on sama meetodiga ca. 450-500 kohta.
  2. 2016 lõpus valmis Viimsi haridusvõrgu arengukava, millest nähtub, et ca. 700 Viimsi last käib koolis väljaspool valda. Enamik jällegi Tallinna kesklinnas. Lasteaiakohtade puudus on ca. 350.

Erik Vest kirjutab lisaks: “Viimsis peaks sügiseks valmima Haabneeme kooli laiendus, mis toob juurde ca. 90 koolikohta. Aga 2018 sügisel peaks valmima riigigümnaasium 540 lapsele, kuhu peaksid õppima eelduslikult asuma ka paljud Pirita lapsed. Lisaks saab sügiseks valmis uus 144kohaline lasteaed ning detailplaneeringut koostatakse veel ühele lasteaiale ja põhikoolile, aga ka ühele erakoolile. Pirital kahjuks midagi vastu pakkuda ei ole, kuigi ma väga loodan, et surve ka Piritale üks uus põhikool teha lõpuks tegudeni viib, kusjuures kõikide hoonete ehitamiseks on planeeringutega krundid juba 10+ aastat tagasi moodustatud, aga hooneid linn ehitada ei taha. Mäletan hästi, et kui mu vanem poiss läks 2003. aastal lasteaeda, öeldi, et kohe alustab linn ka uue Pirita-Kose lasteaia ehitamist ja lastel võib peaaegu terve aasta väga ebamugav lasteaias käia. Täna lõpetab poiss kooli 10. klassi ja lasteaiast pole ei kippu ega kõppu. Aga lubadused see lasteaed ehitada oli nii 2005. kui ka 2009. ja 2013. aasta Keskerakonna kõige suurem lubadus Pirita inimestele.”

 

  1. Tallinna linna poolt tellitud Reidi tee liiklusuuringu seletuskirjas tõdetakse lehekülgedel 73 ja 78 järgnevat (väljavõtted uuringust):
    1. Üheks põhiliseks Reidi tee rajamise vastu olevaks argumendiks on olnud fakt, et Reidi tee rajamine ei suurenda idast läände linna läbiva liiklussuuna läbilaskevõimet ning seega ei too väga suure magistraali ehitamine kaasa liiklusolukorra paranemist linna läbimisel vaid liiklusummik lükkub lihtsalt ühe koha pealt teise.
    2. Reidi tee rajamise eesmärk ei ole märkimisväärselt parandada Viimsi valla elanike sõidukite kasutamise tingimusi linna sisenemisel. Probleemi põhjus seisneb asjaolus, et Viimsi vallas elavad inimesed on Tallinna kesklinna suhtes valglinnastujad ning valglinnastumine on riiklikul tasemel probleem, mis suurendab inimeste igapäevaste liikumiste vahemaid. Sellega kaasneb suurenev energia tarbimine, saaste- ja müra koormuse tõus, mis on aga otseses vastuolus säästlike arengu põhimõtetega (ühistranspordi eelistamine, keskkonna kaitse jne).
    3. Lahendades Reidi tee viisil, mis parandab linna sisenevate inimeste liikumistingimusi muudame inimeste liikumiskäitumist nii lühemas, kui ka pikemas perspektiivis. Liikumiskäitumise muutumisega kaasneb loodava reserv läbilaskevõime hõivamine ja taastub tänasel hetkel olemasolevliiklusolukord (teenindust ase F).