Uudised

Permakultuurist ja koostööst loodusega

12:25 20. aprill 2015

Permakultuuri eesmärgiks on luua stabiilne ja tootlik süsteem, mis kataks inimeste vajadusi, ning leida kesktee jätkusuutliku loodusliku ökosüsteemi ja saagirikka intensiivtootliku süsteemi vahel. Permakultuur põhineb kolmel alustalal, milleks on maa, inimesed ja õiglane jagamine. See tähendab, et hoolitsetakse nii maa kui ka inimeste eest ning jagatakse ausalt inimeste ja loodusega.

15. aprillil Tartu loodusmajas toimunud selle aasta neljandal Rohelise Tee Õhtu üritusel kõneles permakultuuri disainer Marian Hiire teemal „Kuidas läheneda permakultuurile?“. Marian tutvustas permakultuuri põhimõtteid ja nende rakendamise peamisi tehnikaid ning jagas oma isiklikke kogemusi ja katsetusi.

Põhiliselt käsitletakse permakultuuri küll alternatiivse põlluviljelusena, kuid laiemalt mõeldes võivad kuuluda selle mõtteviisi alla ka ehitised, koduaiad, talu kompleksid, külad ja linnad. Sarnaseid printsiipe arvestades saab planeerida erineva suuruse ja eesmärgiga alasid. Eriti oluline on asja juures tark disain. Üheks põhilisemaks mõtlemiskohaks on see, kuidas saada maksimaalne tulemus minimaalse tegutsemisega. Hea tulemuse saavutamiseks on oluline ümbritseva looduse pikk ja põhjalik vaatlemine ning oma vajaduste ja soovide sobitamine olemasolevasse looduslikku keskkonda.

Üheks levinud permakultuurilahenduseks on näiteks toidusalu ehk produktiivne mets. Arvestades loodusliku metsa rindelisust, luuakse sobivaid toidutaimi vastavalt istutades kuni 9-kihiline süsteem toidu kasvatamiseks. Sealjuures eristatakse järgmisi kihte: kõrged puud, põõsad, puhmad, rohttaimed, pinnakatte taimed, sügavajuurelised nn maa-alused taimed, ronitaimed, veetaimed, mükoriisaseened. See on siiski vaid üks võimalikke lahendusi.