Uudised

Üleskutse: kasvatame linnad lilleliseks!

17. aprill 2017

Iga aasta 22. aprillil toimub ülemaailme Maa päev, mil pööratakse tähelepanu erinevatele keskkonnaprobleemidele. Eesti Roheline Liikumine kutsub üles veetma selle aasta Maa päeva gerilja-aednikena – leia oma kodulinnas koht, mis võiks olla rohelisem, lillelisem, mesilasesõbralikum, ja külva sinna isetehtud seemnepall või ka lihtsalt sobilikud lilleseemned.

Asfaldist ja betoonist linnadžunglis on rohealadel eriline tähendus – need pakuvad silmailu, on inimestele lõõgastuspaigaks, elupaigaks lindudele ja putukatele, ning toodavad värsket õhku. Parkidel on positiivne mõju inimeste vaimsele ja füüsilisele tervisele, kuid alahinnata ei tasu ka linna kui ökosüsteemi vajalikkust.

Selleks, et linnas oleks soodne elukeskkond ka mesilastele ja muudele tolmeldajatele, peame ilusate ühtlaste rohemuruplatside kõrval või asemel kasvatama ka muud, näiteks õistaimi ja kõrrelisi. Linnades on palju kasutamata platsikesi – kõnniteeservad, tühjad krundid, liiklussaarekesed –, mis kõik võiksid olla ilusamad, kellelegi koduks ning toota hapnikku.

Isegi kõige tavalisemad õistaimed võivad pakkuda palju silmailu. Foto: Pixabay

 

Gerilja-aiandus

1970ndatel New Yorgist alguse saanud gerilja-aiandus (Guerilla Gardening) on laiaulatuslik liikumine, kus inimesed hõivavad väiksemaid ja suuremaid maalapikesi ning rajavad rohealasid. Eesmärke võib sellisel omaalgatuslikul rohimisel olla mitu: poliitiliste avalduste tegemine, ökosüsteemide loomine, esteetilise väärtuse tõstmine jms. Tulemuseks on aga alati midagi paremat, ilusamat ja kasulikumat kui kõrbenud murulapp. Mõnel pool on loodud ka söögitaimede aedu, kuid linnades on nii õhk kui ka maapind sageli saastunud ning sellisel juhul peaks tegema eelnevaid pinnase- ja õhuproove, et valmis maitsetaimed ja juurikad ikka söögiks kõlbaksid.

Ka Eestis on inimestel võimalik teatud määral linnakeskkonna kujundamises kaasa rääkida – mitmes linnas on vanad nõukogudeaegsed aiamaad ikka veel (või taas) kasutusel, rajatud on uusi kogukonnaaedu köögiviljade kasvatamiseks ning jätkuvalt on levinud isegi kortermajade esiste lillepeenarde hooldamine. Sellegipoolest leidub palju tühjalt seisvaid krunte, hüljatud ehitusplatse, unustatud aiataguseid, kuhu aianduspisikuga lillerevolutsionäärid saaksid oma õisi külvata.

Kuidas olla gerilja-aednik?

  • Kõige lihtsam – võta peotäis seemneid ja viska need kuskile, kus on mulda.
  • Suurema missioonitundega aednik-aktivistide varustusse kuuluvad ka väike labidas, reha ja kastekann, mille abil pinda ette valmistada ning pärast kasvamist soodustada. Seemneid võib eelnevalt idandada, peenraid saab kujundada kunstipäraselt – gerilja-aiandus on täisväärtuslik hobi.
  • Vali taimed, mis on kohalikud ja vastupidavad paikkondliku kliima iseärasustele – Eesti puhul näiteks kollane karikakar, härjasilm, keskmine värihein, rukkilill, kellukad, hiirehernes, kassiristik, valge ristik, tatar, lina, päevalilled.
  • Vali paik, mida ei hooldata – kõnniteeservad, tühjad krundid, sõiduteesaared. Linna keskpark ja botaanikaaed jäta puutumata.
  • Kui võimalik, käi hiljem oma istikuid kastmas ja hooldamas.

Seemnepomm ehk seemnepall on üks võimalus muuta ümbrust õierikkamaks. Foto: Wikipedia. Seed ball.

Nendesse kohtadesse, kuhu istutama ja rohima ei pääse, saab seemneid levitada seemnepommide abil. Seemnepommid (või ka seemnepallid) on savist, mullast/kompostist ja seemnetest koosnevad pallikesed, mis maapinnale sattudes vihma ja päikese käes lagunevad ning idanema hakkavad. Pallike kaitseb seemneid lindude, tuuleerosiooni ning kuivamise eest. Kõige lihtsam seemnepommi retsept on järgmine: 1 osa savi, 1 osa seemnetega segatud mulda ja/või liiva, piisavalt vett, et asi kokku jääks. Võib lisada ka komposti, et seemnetele toitu juurde anda. Seemnete hulk sõltub nende suurusest, aga väikse palli jaoks võiks piisata 0,25-0,5 teelusikatäiesti. Seemnepomme on hea visata näiteks üle müüride ja tarade, aga need võib ka maasse kaevata nagu tavalised seemned.

Linnad lilleliseks

Maa päev ei ole kindlasti ainus aeg, mil võib linnaruumi taimedega rikastada – Eesti kevad ja suvi on küll lühikesed, kuid kui Sinus tärkas aianduspisik, leiad kindlasti sobiva hetke, et pista mulda mõned seemned õierikkama tuleviku jaoks. Kui ise seemnepalli teha ei soovi, siis saad selle endale soetada 29. aprillil Tartust Maailmatänavalt, Eesti Rohelise Liikumise Telgist.

What do others think? Environmental issues from the view of international students

12. aprill 2017

As a follow-up to international EGM seminar that was held on March 16th on the subject of environmental disobedience, we decided to collect bits of multicultural information on environmental issues from the international students living in Tartu. In order to do so, we put together a questionnaire with 3 questions:

 

  1. What is the biggest environmental problem in your country?
  2. Now from your personal view, what is the biggest and the closest to your heart environmental problem right now?
  3. What do you think or know about Estonian environmental situation?

 

Country

1.

2.

3.

Finland

Eutrophication. We use all of the natural resources way too much. And if there's one thing to say, then it would be that we eat too much meat.

Global warming. Eating meat and milk products.

Pretty much the same as in Finland, just on a smaller scale because Estonia is a smaller country.

Malaysia

Air pollution, global warming that is due to deforestation, greenhouse gases from various appliances.

Global warming

I like the recycling mindset in Estonia - people are educated to separate waste and unrecyclable items from a young age. It would be great to have it implemented in Malaysia too.

Ukraine

Waste disposal, nuclear waste

Global warming, Non-renewable energy

Pretty good in general for what I’ve heard. The ecology is great.

USA

Destruction of natural habitats

Destruction of natural habitats

It’s the same situation as almost everywhere else.

Russia

No idea

Pollution

Estonia is known as the “clean-air country”.

Portugal

Forest and sea pollution. Biodiversity loss.

Food waste - so many people dying because of it. Atmospheric pollution, climate change.

Estonia looks like a really eco-country. Estonia still relies on fossil fuels that are bad for the global environment. But in Estonia, nature and wildlife are rather protected, or so I like to believe. Portugal has hydropower and wind (and sun)! In Portugal burning fossil fuel to produce electricity is heading towards its end. Cars are an issue everywhere, so I hope in both countries and everywhere, electric cars will become a reality rather soon.

Pakistan

Air pollution

Global warming

Compared to Pakistan Estonia has a better environment to live and breathe in. Ma armastan Eestit!

France

Cars and waste treatment

Waste treatment

Estonia is cleaner than France, more materials are being recycled.

Germany

Coal

Loss of biodiversity, climate change.

Estonia has lots of protected areas, but less grass root movements than in Germany.

Latvia

Old cars, plastic, people do not sort waste.

Packaging, fast fashion and unrecyclable clothing

I think it is better; people have chance to divide garbage and recycle bottles

Netherlands

Air and water pollution

Global warming

(*Answer below)

 

 

*Netherlands answer to the question no 3.

“The air is great here,” I’ve heard several international students say: Brazilians, Japanese. Instinctively, that feels the same to me - maybe because there isn't that much traffic in Estonia, trees and nature are everywhere. The nights dark and quiet.

While the Netherlands is relatively crowded (31st on the global ranking of population density per country, surrounded by mini-states and islands), Estonia finds itself at the bottom of the list. The Netherlands has 406 inhabitants per square kilometers, Estonia not even 28: on a European scale, we are speaking about one of the most densely populated versus one of the most sparsely populated nation states.

Human actions have naturally - besides natural causes as volcanic eruptions and forest fires - a big impact on the level of pollution. The more inhabitants, the more industrial activity and the more traffic. In other words, more fossil fuels, emissions and chemicals.

However the situation in Western Europe is not that bad when you compare us with countries in the Middle East (such as Pakistan, Qatar, Bangladesh), we envy the Northern European region, where there is significantly less pollution (figure: Air Pollution Ranking WHO 2014, http://aqicn.org/faq/2015-05-16/world-health-organization-2014-air-pollution-ranking/ ).

The emission of greenhouse gases decreases slowly in the Netherlands since 1996. Nowadays, we still emit about 200 million CO2 equivalents on a yearly basis. Also, we are lagging behind fighting against pollution and global warming. The Netherlands depends on a high degree of gas, oil and coal (respectively for 40, 37 and 15 percent). Finally, 3% is nuclear and only 5% is renewable.

That is problematic.

We are not apart from nature, we are a part of it. To save nature is to save us. Foto: Webneel Design Inspiration

 

One of the environmental objects of the European Union is to provide at least 20% of our energy out of renewable resources. The Netherlands has committed to the EU to provide 14% of its energy out of these sources (14% instead of 20% since we don't have many options to gain energy out of, for example, water).

So, from 5% to 14%. With only three years left and an intended increase of 9 percent to go, we have a long road ahead of us. Besides, the outcome of our recent parliamentary elections offers little hope. The biggest party, the Libertarians, care much more about the economy, entrepreneurship and self-determination for the Dutch inhabitants than about the environment.

It seems that the transition from fossil to clean energy won't be a priority on the political agenda for the next four years.

Let's compare our situation now with Estonia.

For Estonia, the EU object was set on 25 percent, eleven percent higher than the goal for the Netherlands. Even more surprising: that goal was already reached in 2014, when Estonia provides around 28 percent of its energy out of renewable sources. Still far behind frontrunners Sweden, Latvia and Finland, but the prospects look good.

I looked around on the Internet for a while, and I found out that this is mainly due to a clear governmental policy concerning the energy transition, leading to (or in combination with) the opening of wind parks and the increase of biomass production.

I am sure that there is plenty of room for improvement in Estonia also. As far as I know, the Narva power plants are still up and running. Another example: I noticed that a lot of (young) Estonians own cars and drive them extensively. It seems reasonable when you live in the countryside and work or study in town - but some of them drive from one district in the same city to the other every day. Here, Estonia could learn a lot from the Dutch bicycle culture.

Still, when we talk about (the fight against) pollution and the total amount of energy provided out of renewable sources, we envy you.

In short, the Netherlands is densely populated and space is scarce. Even if we would build windmills on our whole coastline, I'm not sure if we'd reach the European objects and - more importantly - turn the tide onto a less polluting world.

At this point, Estonia is far ahead of us. In here, the air even smells clean.

 

 

Thank you all, who filled out our questionnaire! Now we are again a bit more aware and informed about other nationalities’ point of views, situations and opinions. Special thanks to the person from Netherlands for a very thorough answer!

PS! Next event IN ENGLISH will be held on 10th of May – follow our facebook page (Rohelise Tee Õhtu) to keep yourself on track with the upcoming event!

Filmisoovitused Eesti Rohelise Liikumise üritustelt

12. aprill 2017

Veebruaris ja märtsis toimus Eesti Rohelise Liikumise eestvedamisel lausa 3 filmiõhtut nii Tartus kui Tallinnas. Soovitame kõigil võimaluse korral neid filme vaadata. Järgnevalt tutvustavad iga filmiõhtu korraldajad, mis täpsemalt toimus

  Mihkel Annus:

7. veebruaril kogunes Kinomajja Tallinnas peaaegu täismaja publikut, et vaadata värskelt valminud Anna Gavronski dokumentaalfilmi „Sädemete jõed“ ning arutleda üheskoos panelistide ja publikuga filmis nähtu üle.

Film rääkis Gruusia keskkonnaaktivisti Dato Chipashvili silme läbi loo Gruusia hüdroelektrijaamade mitmekülgsetest probleemidest. Viimastel aastatel riigis puhkenud hüdroenergia buumi lainel plaanitakse rajada sadakond uut jaama seejuures sageli eirates looduslikke ning ehitusest tulenevaid geoloogilisi riske, kohalike inimeste arvamust jpm.

 
Kinomajja kogunes peaaegu täismaja publikut Foto: Erakogu

 Filmile järgnenud paneelarutelus osalesid lisaks filmi autor Anna Gavronskile ka Arengukoostöö Ümarlaua tegevjuht Sigrid Solnik, Eesti Energia taastuvenergia spetsialist Innar Kaasik ning Koila külaseltsi juhatuse liige Margus Teemant, kelle kodu asub Eesti suurima, Linnamäe hüdroelektrijaama läheduses. Paneel arutles filmi saamisloo üle, hüdroenergia hüvedest ning pahedest, Gruusia energiapoliitikast ning puudutati ka Euroopa Liidu maksumaksjate raha investeerimist küsitava väärtusega projektidesse. Vastuse said ka kõik publikust kõlanud küsimused. Vestlust modereeris MTÜ Eesti Rohelise Liikumise projekti koordinaator Mihkel Annus.

Film valmis MTÜ Mondo kaasabil ning linastus osana dokumentaalfilmide sarjast „Meie maailm“ ETV ekraanil. Gruusia hüdroelektrijaamade arendamisel hoiab pidevalt kätt pulsil ka Eesti Roheline Liikumine koostöös katuseorganisatsiooni CEE Bankwatch Networkiga, kelle eesmärk on peatada avaliku raha investeeringud vastuolulistesse inimõigusi rikkuvatesse ja keskkonnakahjulikesse projektidesse.

 

Nimi: „Sädemete jõed“ (2016)

Filmi autorid: Anna Gavronski (autor), Märten Vaher (režissöör)

Pikkus: 50 minutit

Filmi saab vaadata: http://etv.err.ee/v/dokumentaalfilmid/meie_maailm/saated/0f243502-cea1-41b5-8145-5ee7d9bdab7b/doksari-meie-maailm-612-sademete-joed

 

Kai Allikas:

Filmiõhtu mininimalistlikust tarbimisest toimus 27.02.2017 Genialistide klubis Tartus. Vaatasime 2016. aasta filmi „Minimalism: a documentary about the important things“, mille produtsendid on Matt D´Avella, Joshua Fields Millburn, Ryan Nicodemus. Viimased kaks on ka filmi peaosas ning vaatajal on võimalus pooleteise tuuni jooksul jälgida, kuidas nad oma ideid teistega jagavad ja mis on nende jaoks olnud teekond minimalistiks saamise juures.

Film käsitleb lisaks kahe mehe loole ka mitmete teiste näiteid, tuues välja minimalistlike aspekte erinevatest eluvaldkondadest. Lisaks praktilistele vaatenurkadele käsitletakse ka ideid sellest, mis teeb meid õnnelikuks. Kas rohkem asju, suurem maja ja vähem vaba aega teeb meid rõõmsaks?

 

Kai tutvustab algavat filmiõhtut minimalismist. Foto: Erakogu

Filmis arutletakse sellele üle, kui suurt elupinda on meil üldse vaja, tuuakse näiteid nutikatest lahendustest väikestes kodudes ja lisatakse sotsiaalne aspekt, kui inimesed üksteise käest asju laenavad. Samuti ei jää käsitlemata kiirmood ja sellega kaasnevad riidehunnikud meie kapis, mis võtavad palju ruumi. Inimesed jagavad kogemusi oma väljakutsest 333, kus 3 kuu jooksul peab hakkama saama 33 riideesemega (s.h jalatsid ja ehted). Mulle jäi kõlama ühe osaleja kommentaar: „Mul on vähe riideid, aga nad kõik on mu lemmikriided“. Kapitäis lemmikriideid kõlab päris hästi ja teeb hommikuse riidesse panemise lihtsaks.

Pärast filmi toimus arutelu kolmes grupis: 1) miks inimesed ostavad palju asju? 2) milline on riidetööstuse/kiirmoe mõju keskkonnale? 3) kuidas hobid ja kollektsioonid mõjutavad sinu tarbimist?

 

Nimi: „Minimalism: A Documentary About the Important Things“ (2016)

Filmi autorid: Matt D'Avella (režissöör), Joshua Fields Millburn, Ryan Nicodemus

Pikkus: 79 min

Rohkem infot: http://minimalismfilm.com/

Väljakutse 333: http://bemorewithless.com/project-333/

 

Simone Lilliu:

On 16th of March Estonian Green Movement, nonprofit organization, held a seminar and a  movie screening of "Disobedience" by Disobedient Productions LLC. It was the first English seminar held by our organization with the goal to reach the Erasmus student community in the city.

The movie talks about delicate issues of modern days: the continued exploitation of fossil fuels by international lobbies and the environmental and social problems linked to these activities. Due to the incapacity of our politicians, who totally fail to implement a scale of action needed to stop the climate crisis, the local communities have to take a position to defend their territory. Indeed, "Disobedience" introduced us to inspiring groups of people who are advocating for a better way of life for their families, their communities, and their planet.

After the movie, we discussed the utility of different civil disobedience tools that communities can use while facing a situation of civil rights abuse. Certainly, in most cases,  civil disobedience doesn't give a solution to the problem but is still an important tool to connect people and reach the broad public opinion on the issue you are fighting!

The economic growth cannot bring death to our planet!

 

Name: "Disobedience" (2016)

Producers: Disobedient Productions LLC

Length: 41 min

More information: http://watchdisobedience.com/

 

Mis toimus Eesti Rohelise Liikumise üldkoosolekul?

10. aprill 2017

19. märtsil toimus Tartu Loodusmajas Eesti Rohelise Liikumise üldkoosolek. Koosolekul osales 14 ERLi liiget ning 11 volitustega esindatud liiget ning 2 ERLi liikmeskonda mittekuuluvat osalejat. Päevakorra punktid hõlmasid nii ülevaadet 2016. aasta tegevustest, majandus- ning revisjonikomisjoni aruannete tutvustamist ja kinnitamist, kui ka uue juhatuse kandidaatide tutvustamist ja valimist.

Majandusaasta aruande ülevaatamisel tehti ettepanek 2017. aasta jooksul teha BAPP programmist saadud vahenditest moodustatud reservfondile revisjon.

Organisatsiooni rahastus on hetkel tänu pikaajalistele projektidele tagatud, samas pole uute sarnaste projektide rahastuse taotlemine olnud edukas ja jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb aktiivselt tegeleda uute rahastusvõimaluste otsimisega. Tugev koostöö katus- ja sõsarorganisatsioonidega läbi ühisprojektide tagab pideva infovoo ja võimaluse koostöös teistega avanevaid rahastusvõimalusi ära kasutada eesmärgipäraste tegevuste rahastamiseks.

Pikem arutelu tekkis ka liikmemaksude kogumise teemal. See on oluline omavahendite allikas, kuid selleteemaline  andmete kaasajastamine ja vahetu suhtlus liikmetega on väga töömahukas. Muuhulgas tehti ettepanek kaaluda sellise töö tasustamist tulemuspõhiselt.

ERL üldkoosolek toimus 19. märtsil Tartu loodusmajas. Foto: Peeter Vissak.

 

Üldkoosoleku otsusega jäi seekord revisjonikomisjon määramata, selle asemel on kõigil liikmetel võimalik tutvuda vastavate dokumentide ja aruannetega ning soovi korral ise revisjonikomisjoni ülesannetega tegeleda.

Seejärel valiti uus juhatus järgmiseks perioodiks. Uue juhatuse moodustavad: Kai Allikas, Kadri Tõnnisson, Kaupo Schütz, Marian Hiire ja Mart Kullamaa. Järgnevalt saab lugeda, kuidas iga juhatuse liige ennast lähemalt tutvustab.

Marian Hiire

Olen maalaps, kes on pidevalt otsinud head teed, kuidas siin Maal toimetada. Tartu Ülikoolis lõpetasin ökoloogia ja elustiku kaitse bakalaureuseõppe, täiendavalt olen õppinud veel okeanograafiat, geograafia õpetamist ning nüüd olen loodusseaduste õppimisest edasi liikunud inimeste loodud seaduste õppimisele – käsil on Tartu Ülikooli õigusteaduskonna lõpetamine. Väljaspool ametlikke õppeasutusi, on elu mind õpetanud nii Mehhikos kui Kanadas, kõige rohkem vast aga oma pere rüpes, koos laste ja igapäevatoimetustega. Tegutsen ka permakutuuri disaineri ja koolitajana - see on valdkond, millest pidevat inspiratsiooni ammutada. ERL-i liige olen juba rohkem kui 10 aastat, olen tegutsenud vabatahtlikuna nii Eestis kui ka Euroopas. Nüüd, tagasi Tartus olles, on inimesed ja rajad mind ERL-iga taas kokku toonud. Targema ja avarama pilguga oskan ehk jagada kogetut ning õppida midagi uut. Olen avastanud, et paljud praegused (keskkonna)probleemid on võimalik tagasi “jälitada” mullani – selleni, mis tsivilisatsioone toidab ja elus hoiab. Olen tuttav kasvamise ja kasvatamisega, põllumajandusega ja nüüd üha rohkem ka keskkonnaõigusega, miks mitte ka looduse õigustega? Suhtun ERL-i kui kogukonda ja arvan, et inimestel on teineteisega koos toimimisest ja toimetamisest palju võita!

 

Kadri Tõnnisson

Olles ERLi liige 2003. aastast ning tegutsenud siin nii vabatahtlikuna kui projektijuhina usun, et tunnen organisatsiooni toimist ning meie eesmärke üsna hästi ning minu osalus ERLi juhatuse töös aitab organisatsiooni heale toimimisele kaasa. Omades loodusteaduste erialalt magistrikraadi saan vajadusel töötajatele ka sisulistes teemades tuge pakkuda. Juba aastast juhatuse liikme kogemust omades usun, et suudan juhatuse liikmele usaldatud ülesannetega hästi toime tulla. Minu nägemuses on ERLi roll tavainimestele keskkonnaalase info edastamine. Sealhulgas keeruliste keskkonnaproblee­mide lahti mõtestamine ning selgitamine. Tähelepanu juhtimine nendele keskkonnaküsimustele, mis ühiskonnas piisavat tähelepanu ei ole pälvinud. Seda nii Rohelise Telgi formaadis väliüritustel osaledes kui läbi kampaaniate korraldamise (nagu TTIP kampaania). Usun, et ühe kindla ülesande seadmine ja sellele juures püsimine aitab paremini fookust hoida ning vähese võimekuse oludes prioriteete seada.

 

Kai Allikas

Olen üles kasvanud väikeses külas Pärnumaal ning viimastel aastatel Tartusse pidama jäänud. Side loodusega on minu jaoks alati oluline olnud ja inspireerinud rohkem teada saama. ERLis töötades ja juhatuse liikmena on mul võimalus tegeleda sellega, mis on oluline ja kaasata sellesse tegevusse teisi inimesi.

Minu jaoks on oluline, et ERL oleks avatud uutele ideedele ja inimestele, aga samas oleks tal kindel siht silme ees. Praegu näen, et oluline on töötada dogmadega Eesti energeetikas, seda nii põlevkivitööstuse kui taastuvenergeetika valdkonnas. Lisaks jäävad alati päevakorda erinevad tarbimisega seotud teemad.

 

Kaupo Schütz

Olen omandanud Maaülikoolis magistrikraadi keskkonnamajanduse erialal. Ennast loodusvaldkonnaga kursis hoidmiseks olen olnud aastaid Eestimaa Looduse Fondi talgujuht ja ka ennast võimaluse korral koolitanud edasiseks arenguks.

Seoses mu eelneva töökohaga olen palju reisinud, elanud ja töötanud välismaal, mis on andnud mulle laia silmaringi keskkonna- ja looduskaitse valdkonnas. Sellest lähtuvalt näen lahendusi, kuidas arendada, suunata ja uuendada Eesti keskkonnakaitse korraldust. Meil kõigil on hea elada, kui kõik osapooled on rahul.

Hetkel Eestis näen mitmeid põletavaid probleeme, alustades liigirikkuse säilitamisest, metsade ülemajandamisest, poollooduslike koosluste taastamisest jne. Mitte vähem tähtsad on eesseisvad kolossaalsed ettevõtmised, nagu Rail Baltic ja uraani kaevandamise idee.
Olen valmis seisma nende ja kõikide teiste ettevõtmiste korrral kindlalt ERL-e juhatuse nimel, et säiliks see, mille nimel Eestimaa Roheline Liikumine on läbi ajaloo seisnud.

 

Mart Kullamaa

Vanuses 10-15 a. võtsin osa Eesti skautide liikumisest, milles mul tekkis tugev side loodusega, austus ja lugupidamine selle suhtes. Alates 12. eluaastast olen olnud mesinik. See annab mulle erakordselt lähedase sideme eluslooduse ja selle rütmidega. Peale ülikooli lõpetamist 2011 alustasin karjääri kutselise mesinikuna. Olen olnud Eesti mesinike liidu juhatuse liige, hetkel Eesti Kutseliste Mesinike Ühingu juhatuse liige ning selle esindaja Euroopa katuseorganisatsioonis, mille läbi oman rahvusvahelise koostöö kogemust -  seisan putuktolmeldajate ning läbi selle ökosüsteemi kui terviku huvide eest. Loodan seda tegevust jätkata ja laiendada ka koostöös Eesti Rohelise Liikumisega.

 

ERL uus juhatus (vasakult): Marian Hiire, Kadri Tõnnisson, Kai Allikas, Kaupo Schütz. Pildilt puudub Mart Kullamaa (Foto: Peeter Vissak.

 

 

YFoEE Horvaatias ehk noorte aktivistide koolitus Lõuna-Euroopas

06. märts 2017

Ülevaade: Donald Trump - president, keda keskkond peaks kartma?

21. veebruar 2017