Taustakirjad ja ülesanded

#5 INTERNETI VARJATUD ENERGIAKULUD

05. aprill 2018

See on Roheväljakutse 5. päeva, 6. aprilli taustakiri - siit leiad teema kohta lisainfot ja teksti lõpust päevaülesanded.

2016. aasta seisuga kasutab 77% Eesti elanikest igapäevaselt internetti, mis on rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Kahjuks aga ei teadvustata endale sageli, et interneti kasutamisel on väga suur negatiivne mõju keskkonnale. Täna tutvustame interneti varjatud energiakulusid ja kutsume üles analüüsima oma interneti kasutamise harjumusi ning võimalusel neid kohendama.

 

5. päeva loosiauhinnad panevad välja:

Pildiotsingu eesti loodus ajakiri LOGO tulemus   

 

Tänapäeva ühiskonnas on pea võimatu kujutada ette elu ilma internetita. E-elu on kiire ja mugav ning sageli saab vajalikud asjatoimetused tehtud kodust lahkumata. Muusika allalaadimine, e-maili saatmine, video vaatamine, piltide üleslaadimine - iga virtuaalkeskkonnas aset leidnud tegevus omab aga päris otsest keskkonnamõju.

Nimelt läbib kogu internetis liikuv informatsioon suuri andmekeskusi (data centers), mis asuvad sageli tarbijast geograafiliselt kaugel ja vajavad tööks tohutul hulgal energiat.

 

Andmekeskused

Andmekeskused on virtuaalmaailma füüsilised kehad. Need kujutavad endast hooneid, mis on maast laeni täis servereid, mis omakorda sisaldavad suurt hulka informatsiooni - erinevaid veebilehti, allalaetavaid faile, andmebaase, otsingumootoreid, võrgurakendusi jms. Piltlikult öeldes hoiustavad need hooned kogu virtuaalset informatsiooni Facebook´i piltidest Youtube´i videoteni, kodulehtedest personaalsete e-mailideni.

Andmekeskused töötavad 24 h päevas ja 7 päeva nädalas, et analüüsida ja hoiustada kogu maailma virtuaalset infot. Selline töö vajab aga suurtes kogustes energiat, mis ei tulene ainult elektroonikaseadmete elektritarbimisest, vaid ka jahutusportsessidest, mis on vajalikud seadmete ülekuumenemise vältimiseks.

Seejuures kasutatakse jahutusprotsessides lisaks elektrienergiale ka suurel hulgal puhast vett. 90% serveritest, mis majutavad erinevaid veebilehti, saavad oma elektrienergia fossiilsetest kütustest, põhjustades seega kaudselt olulisel määral CO2 emissiooni.

Näiteks iga Google´s tehtud otsing läheb kõigepealt Google´i andmekeskusesse, kus see töödeldakse, ning alles seejärel saab tarbija oma päringule vastuse. Iga Google´s tehtud otsing vabastab seeläbi süsteemide ülalhoidmisest tulenevast energiavajadusest umbes 0,2 g CO2 atmosfääri. Mitmed suurfirmad on aga järjest enam hakanud oma andmekeskuste jaoks kasutama taastuvaid energiaallikaid.

Greenpeace´i “Clickclean” projekti lehel on võimalik vaadata, missuguseid energiaallikaid kasutab sinu lemmik veebileht.

Kui kogu teema tundub liiga abstraktne, siis tasub endale meelde tuletada, et probleemist teadlik olemine on esimene samm muutusteks ja tarbijate häält võetakse järjest enam kuulda. Kirjuta “Clickclean” projekti lehel näiteks Netflixile, et nad hakkaksid oma serverite töös hoidmiseks fossiilse energia asemel kasutama hoopis taastuvenergiat.

 

Soovitused teadlikuks ja säästlikumaks internetikäitumiseks:

  • Alternatiivsete otsingumootorite kasutamine

Pildiotsingu star icon tulemus   Ecosia on otsingumootor, mis lubab u iga 40 otsingu pealt istutada ühe puu ning annab seeläbi panuse keskkonnahoidu. Avalehel on reaalajas näha istutatud puude arv.

Pildiotsingu star icon tulemus   Blackle on otsingumootor, mis aitab säästa energiat, kuna kasutab oma veebilehel tumedat värvi tausta. Avalehel on reaalajas näha säästetud vattide (W) hulk.

  • E-maili puhastuskuur​

Pildiotsingu star icon tulemus   Vanade ja ebaoluliste e-kirjade kustutamine;

Pildiotsingu star icon tulemus   Spam-kausta ja e-maili prügikasti regulaarne tühjendamine;

Pildiotsingu star icon tulemus   Tellitud e-kirjade analüüs ja ebavajalike tellimuste tühistamine (unsubscribe). (https://unroll.me/ on hea abivahend);

Pildiotsingu star icon tulemus   Sotsiaalmeedia konto seadetes e-mailile saabuvate teadete tellimuse tühistamine.

Harjumuste muutmise motivatsiooniks: kui iga inimene Prantsusmaal kustutaks 50 e-kirja, oleks säästetud energia võrdne sellega, kui Eiffeli torni valgustus lülitada 42-ks aastaks välja või kogu New York ei kasutaks 4 tundi elektrit.

  • E-kirja manusena saadetavate failide mahu optimeerimine. Tavalise e-kirja saatmise ökoloogiline mõju on umbes 0,3 g CO2. Suure ja mahuka faili saatmine manusena tekitab kuni 50 g CO2. Võrdluseks: ühe plastpudeli tootmise CO2 jalajälg on 82,8 g.

  • Oma vanade e-maili kontode kustutamine. Sageli omatakse e-maile, mida ei enam ei kasutata aktiivselt, kuid mis hoiustavad mitteolulist infot ja koguvad väga suurel hulgal spam'i. Mõttekas on need ära kustutada ja alles hoida ainult olulisimad kirjad.

  • Internetis ja sotsiaalmeedias veedetud aja piiramine ja vähendamine toob kaasa oma energia ja aja kvaliteetsema kasutamise. Nutiseadmetes veedetud aega saab kasutada hoopis hobidega tegelemiseks, sõprade ja perega aja veetmiseks ja värskes õhus viibimiseks.

vs

Kindlasti pole paljudel tänapäeval võimalik internetist täielikult loobuda, kuid tasub mõelda, et interneti kasutamisest tulenevat ökoloogilist jalajälge ei mõjuta ainult see, kui palju me internetti tarbime, vaid sellest veelgi olulisem on, kuidas me seda sihtotstarbeliselt kasutame. Hea näide selle mõtte illustreerimiseks on Roheväljakutse korraldamine, mille käigus saadame samuti teile iga päev e-maile ning taustakirjad ripuvad veebis. Usume aga, et loodud väärtus sadade inimeste teadlikkuse ja praktiliste oskuste näol teeb tulevikus keskkonnale rohkem head, kui saadetud e-mailid halba.

 

Ülesanne #1: Alternatiivne otsingumootor

Avasta uus alternatiivne otsingumootor (näiteks Ecosia, Blackle vms) ja kasuta seda päev läbi oma tavapärase otsigumootori (nt Google) asemel.

Tagasiside #1: Millist otsingumootorit sa enne kasutasid ning kas uus otsigumootor töötas sama hästi? Kas plaanid jätkata selle kasutamist?

 

Ülesanne #2: Suurpuhastus e-postkastis

Tee suurpuhastus enda e-postkastis. Vaata üle, millised e-kirjad on need, mis tulevad postkasti regulaarselt ja mida sa tegelikult ei loe ning lõpeta nende tellimine (unsubscribe). Sageli me ei ole teadlikud, kuhu listidesse oleme lisatud. Siinkohal ongi abiks unroll.me, mis aitab kergesti ebavajalikest listidest mõne nupuvajutusega loobuda. Lisaks kustuta e-kirjad, mis pole hoiustamiseks vajalikud ning tühjenda e-postkasti prügikast ja spämm-kaust.

Ülesande laiendus: Tee suurpuhastus ka piltide ja failide hulgas, mida virtuaalselt hoiustad. Kustuta kõik pildid ja failid, mida sa enam ei vaja.

Tagasiside #2: Kas sa oled varem oma e-postkasti sarnaselt korrastanud? Kui mitu regulaarsete e-kirjade saatjat sa unsubscribe´sid? Kaua see puhastusprotsess aega võttis?

 

Ülesanne #3: Minimalism internetikäitumises

Jälgi kogu päeva vältel oma internetikasutamise harjumusi, jäta välja nii palju virtuaalseid tegevusi kui võimalik (sh sotsiaalmeedia kasutamine, piltide üleslaadimine, sarjade ja filmide vaatamine, e-poodides ostlemine jne)  ning vähenda sellega oma virtuaalset (ja sellest tulenevat ökoloogilist) jalajälge.

PS! Kui arvuti on sinu jaoks oluline töövahend, millest loobuda ei saa, siis pane rõhku oma vabale ajale.

 

Tagasiside #3: Kas seda ülesannet oli raske täita? Kas oli mõni tegevus, millest sa tõeliselt puudust tundsid? Kas sa tundsid, et sul oli päevas rohkem aega, et millegi alternatiivsega tegeleda?