Välisinvestorite eriõigused

Mis on ISDS? Vaata järgi

Mida tähendab investori ja riigi vaheline vaidluste lahendamine ja miks see meile kahjulik on?

Investori ja riigi vaheline vaidluste lahendamine, tuntud ka kui ISDS, on üks tänapäevaste kaubanduslepete kõige kahjulikum eripära. Selle mehhanismi all võivad välismaa ettevõtted kasutada privaatkohtuid, et kaevata kohtusse riikide valitsusi, kui nad leiavad, et nende kasumit või investeerimispotentsiaali on mõjutanud uued seadused või muudatused poliitikas. Ettevõtted võivad taotleda miljonite eurodeni ulatuvat kompensatsiooni.

Teiste sõnadega antakse ettevõtetele mõjuvõim vaidlustada – ja potentsiaalselt ümber pöörata – valitsuse otsused.

See süsteem on üles ehitatud spetsiaalselt välisinvestoritele, kohalikel investoritel pole mingisugust ligipääsu rahvusvahelistesse privaatkohtutesse. Kui kohalikele investoritele ei meeldi regulatiivsed muudatused, siis toetuvad nad olemasolevatele juriidilistele protsessidele, ISDS süsteem toimib aga väljaspool olemasolevaid kohtusüsteeme. Tribunalid on erapoolikud investorite kasuks, kusjuures korporatiivakdvokaadid on tihti ka kohtunikud ja osapooled. Ja need kohtud on avatud ainult korporatsioonidele, kes tahavad oma investeeringuid (sealhulgas oodatavaid kasumeid) sisse nõuda. 

Mitte ainult ei luba see süsteem ettevõtetel vältida olemasolevaid juriidilisi protsesse, see lubab neil ka vaidlustada ja ümber pöörata eelnevad õiguslikud hinnangud. Avalik protest kasvab ISDS mehhanismi (ära)kasutamise üle. Eriti selle kahjuliku mõju tõttu demokraatiale ja poliitikatele, mis on sisse seatud avalikkuse huvides.

ISDS ELi-USA kaubandusläbirääkimistel

Läbirääkimised kaubandusleppe osas EL-i ja USA vahel, mida tuntakse kui Atlandi-ülest kaubabdus ja investeerimispartnerlust (TTIP) toimuvad saladuskatte all, nii et on raske täpselt teada, mida arutatakse. Teada on, et kavatsetakse leppesse lisada välisinvestorite kaitse. Kodanikepoolse surve tulemusena on EL poolne ettepanek (seisuga september 2015) luua eraldiseisev kohtusüsteem välisinvestorite kaitse juhtumite lahendamiseks, kuid USA esindajad on juba ka välja öeldnud, et neile see plaan ei meeldi. Jätkuvalt on ISDS mehhanism sees EL-Kanada kaubandusleppes (CETA), mis tähendab, et kui CETA vastu võetakse, siis saavad ka USA firmad ELi liikmesriike ebaausatesse erakohtutesse kaevata. 

Õppides halbadest kogemustest

Olemasolevate ISDS lepete kogemus ütleb meile, et see süsteem mõjutab negatiivselt regulatiivseid standardeid. Kaks sümboolset juhtumit illustreerivad väga hästi seda ohtu:

Vattenfall I vs Saksamaa: 2009. aastal alustas energiaettevõte Vattenfall ISDS protsessi Saksamaa vastu. Vattenfall oli tegevuses, et ehitada söel töötavat elektrijaama Hamburgi Moorburgi, mis asub Elbe jõe ääres. Kui Hamburgi Keskkonnateenistus rakendas kvaliteedinõude reoveele, mida taheti lasta jõujaamast jõkke, siis väitis Vattenfall, et need standardid teevad investeerimisprojekti elujõuetuks. ISDS klauslit kasutades nõudis ettevõte Saksamaalt kompensatsiooni, mille suurus oli 1,4 miljardit eurot. Juhtum lahenes lõpuks nii, et Hamburgi linn nõustus alandama oma keskkonnanõudmisi, mille nad algselt paika olid pannud.

Ethyl vs Canada: Keemiatööstur Ethyl kaebas kanada kohtusse ISDS-i kaudu, kuna keelustati toksiline kemikaal MMT. Juhtum lahenes nii, et Kanada võttis oma keelu tagasi ja nõustus maksma 13 miljonit dollarit. Muide, sama kemikaal keelustati USAs.

ISDS faktid ja arvud

  • 2012. aasta lõpu seisuga on üle maailma toimunud 514 teadaolevat investori ja riigi vahelist vaidlust
  • ​58 nõuet viidi läbi ainuüksi 2012 aasta jooksul, see on ajaloo kõrgeim arv ühe aasta jooksul.
  • 2013. aastal oli rohkem kui üks igast kolmest juhtumist Investeerimisvaidluste Rahvusvahelises Keskuses seotud nafta, kaevandamise või gaasiga. Rohkem kui pooled otsesed välismaised investeeringud Euroopa Liidus tulevad USAst ja üle poole otsestest välisinvesteeringutest USAs tulevad Euroopast.
  • ​Umbes 42% teadaolevatest lõppenud juhtumitest 2012. aastal otsustati riigi kasuks, 31% investori kasuks ja 27% jõuti kokkuleppele (mis võib samuti sisaldada makseid või teisi soodustusi investorile). Nii et 58% juhtumite puhul olid ettevõtted osaliselt või täielikult edukad.
  • Õiguslikud kulud investori ja riigi vahelistes vaidlustes on keskmiselt üle 8 miljoni dollari, mõnel juhul ületades ka 30 miljonit dollarit. Neid ei määrata alati võitvale poolele.

 

Kaitstes inimesi ja planeeti

Eesti Roheline Liikumine kutsub üles peatama ISDS klausli lisamine EL-USA kaubandusleppesse. Leiame, et taolised mehhanismid tekitavad olukorra, kus valitsused kardavad inimesi ja keskkonda kaitsvaid regulatsioone juurutada.

Ainuüksi oht, et suurfirmad nõuavad sisse mitu miljonit eurot, paneb valitsused, kel on piiratud avalik eelarve, tõsiselt läbi kaaluma oma otsused. Seetõttu leiame me, et ISDS oleks halb kodanike ja keskkonna kaitseabinõudele.

Meil on alust arvata, et potentsiaalsete kohtuasjade kartuses ei taha riigid vastu võtta tugevaid seadusi. ISDS on otseses vastuolus riikide õigusega reglementeerida, samuti põhimõtteliste ettevaatusprintsiipide ja saastaja maksab printsiibiga, mis on Euroopa Liidu lepingutes olulisel kohal. 

Eesti Roheline Liikumine koos paljude teiste kodanikuühendustega kutsub üles Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamenti ja Euroopa Liidu liikmesriike tagasi lükkama TTIP (vabakaubandusleping USAga) ja CETA (vabakaubandusleping Kanadaga), kuna need sisaldavad endas sedavõrd kahjulikku süsteemi.