Serveerib teile TTIP

Olete kuulnud jutte klooritatud kanadest, hormoonidega lihast ja GMOdest, mis võivad TTIP kaudu meie toidulauale jõuda? Need pole ainult loosunglaused, mida saab kergelt ümber lükata väitega, et Euroopa Liit nendes küsimustes järeleandmisi ei tee. Allpool on selgitatud, kust tulevad need kartused ja miks neid tasub tõsiselt võtta.

USAs pestakse või pihustatakse liha (kana, kalkuni, sea jm) desinfitseerimisvahenditega. Need niiöelda patogeene vähendavad töötlemisviisid, nagu ülikanges kloorivees ja hapetes pesemine, peaks vähendama kahjulikke baktereid. Samas võivad selle varjus märkamata jääda halvad hügieenistandardid ja toiduahel võib jääda varjatuks, kuna liha desinfitseeritakse ainult lõpus, enne müügile minekut. 

ELis on enamik selliseid teguviise keelatud alates 1997. aastast, ainult veega loputamine on lubatud. EL eelistab ennetavat lähenemist sellega, et kindlustab kõrged hügieenistandardid igas toidutootmise etapis, talust taldrikuni. Hea kokkuvõte sellest inglise keeles on leitav siit.

Liha pesemine desinfitseerimisvahenditega
EL väidab, et nad ei anna järgi USA survele kaubandusläbirääkimistes ning ei muuda oma toiduohutusstandardeid desinfitseerimisvahendite kasutamise osas. Sellegipoolest on Euroopa Komisjon juba mitmeid kordi varem üritanud läbi suruda desinfitseerimisvahenditega pesemist (seni on seda takistanud liikmesriikide valitsused) ja nüüdki minnakse edasi sellega, et lubada Euroopa esimest desinfitseerivat pesu kanalihale.

Patogeene vähendavad töötlemised ei ole inimestele head. Selle asemel, et loota desinfitseerimisvahenditele tootmise lõpulülis, on korralik farmihügieen efektiivsem viis kaitsta avalikkust ja farmitöölisi toidubakterite, nagu salmonella või kampülobakterite eest.

USA lihaveistele antakse pidevalt hormoone, et kiirendada nende kasvu enne lihaks tegemist. Hormoonide kasutus, sh östrogeen, progesteroon, testosteroon ja nende sünteetilised variandid, on USAs lubatud alates 1950ndatest. EL keelas hormoonidega kasvatatud liha 1981. aastast ning kinnitas seda veelkord 2003 aastal avalikkuse mure tõttu.

ELi teadlased leidsid, et hormoonidega toodetud liha söömisel on oht vähi tekkeks, samuti mõjutab see hormonaalsüsteemi, arengut, immuunsüsteemi ja neurobioloogiat, seda eriti lastel. Pärast seda tõdeb EL, et hormoonide kasutamine kasvu kiirendamiseks lihaveistel kujutab endast terviseohtu tarbijatele. 

Hormoonidega liha
On selge, et hormoonidega toodetud liha arutatakse TTIP läbirääkimistel. USA valitus, keda toetab tugevalt suur toidutööstus, andsid 1996. aastal sisse rahvusvahelise kaubandusvaidluse vaidlustamaks ELi keeld. Tugeva mõjuvõimuga lobigrupp Ameerika Farmi Büroo Föderatsioon on öelnud: jätkuvad barjäärid USA liha ekspordiks... on peamine huvivaldkond
 TTIP läbirääkimistel; samal ajal avaldab ka USA Põllumajanduse Sekretär Tom Vilsack: meil tuleb ikka mõningaid vestlusi veiseliha teemal."

Veelgi rohkem, EL paneb ette nõrgendada importliha ja -toitude inspekteerimist, samuti töötada selles suunas, et vastu võtta rahvusvahelised standardid, mis on tihti leebemad. Hormoonidega toodetud liha ja piimatooted võivad niisiis tulevikus jõuda meie toidulauale. TTIP tingimustes läheks raskemaks uute keeldude seadmine tööstusfarmide sellistele praktikatele, mis võivad ohustada meie tervist.

Raktopamiin on ravim, mida antakse sigadele, veistele ja kalkunitele kasvuhormoonina, et lihasmassi kasvatada. Seda saavad 80% USAs kasvatatavaid sigu. EL keelustas selle kasutuse 1996. aastal, kuna selle kasutamine võib olla ohtlik tarbijatele. Euroopa Toiduohutusamet on otsustanud, et miski ei tohi üle kaaluda riske inimese tervisele: klassikaline näide sellest, et avalikkuse ohutus pannakse esikohale enne agrotööstuste kasumeid, on ettevaatusprintsiip.

Raktopamiin on keelatud rohkem kui 160 riigis üle maailma, samuti ka seetõttu, et see võib loomi julmalt mõjutada, põhjustades stressi, hüperaktiivsust, värisemist, murdunud jäsemeid ja mõnikord surma.

Kasvu kiirendavad ravimid
USA agrotööstus on öelnud: me jätkame läbirääkijate survestamist, et TTIPi all kõrvaldada ELi keeld raktopamiiniga kasvatatud sigadele. Samal ajal on USA valitsus märkinud selle keelu ära kui kaubandusbarjääri, millel näib olevat puudu teaduslik õigustus ja mis kujutab endas peamist takistust USA sealiha ekspordile Euroopa Liitu.

Selletõttu on USA valitsus lubanud survestada ELi, et see võtaks vastu nõrgemad rahvusvahelised standardid, mis lubaksid teatud nivooni raktopamiini lisandiga liha. Oma TTIP positsioonidokumendis toetab EL samuti liikumist nende nõrgemate standardite vastuvõtmise suunas.

Geneetiliselt muundatud (GM) põllukultuurid on oma kasvatamisaladel seotud massilise herbitsiidide kasutuse suurenemisega, ekstensiivse monokultuurse põllumajandusega ja kasvanud kuludega kogu toidutootmise ahelas. Sellest tulenevad sotsiaalsed, keskkondlikud ja majanduslikud mõjud on tõsised.

Euroopa kodanikud - kes on korduvalt avaldanud vastumeelt GM toidu suhtes - on praegu kaitstud nn ELi nulltolerantsi seadusega. See kaitseb meid imporditud toidu ja seemnete eest, mis võivad olla saastunud GM taimedega, mida Euroopa Liit pole heaks kiitnud. Samas kasvatatakse USAs laialdaselt geneetiliselt muundatud maisi, soja ja rapsi. 

USA läbirääkijad ja tööstuse lobitöötajad on ELi ja USA kaubandusläbirääkimistel tagant lükanud, et kehtestataks nõrgemad reeglid GM toodete impordile, väites, et nulltolerantsi reegel on kaubandusbarjäär ja kahjustab USA eksportijate äri.

Geneetiliselt muundatud organismid
Selle tulemusena võib TTIP lubada (nagu CETA, sarnane plaanitav kaubanduslepe Kanadaga) importida Euroopasse madalate GM sisaldustega toitu ja seemneid, mis pole lubatud müügiks Euroopas või mida pole testitud keskkonna ja inimeste ohutuse seisukohast. See tähendab, et kodanikud ja talunikud ei teaks, kas toit või seemned, mida nad ostavad, sisaldavad GM koostisosi. Eurooplased võivad selle tulemusena süüa lubamata GM koostisosi, mis pole läbinud mingisugust ohutuskontrolli.

Üldisemalt öeldes tahavad USA ja nende suured agrotööstused nõrgendada meie seadusi GM toitude osas, sealhulgas ka märgistamist. Ameerika Sojaubade Assotsiatsiooni lobigrupp ütleb: TTIP peab käsitlema ELi biotehnoloogia ja märgistamise poliitikate võtmeküsimusi, mis diskrimineerivad USA eksporti....Kõige tähtsamana peab ära muutma ELi kohustusliku jälgitavuse ja märgistamise poliitika toodetele, mis sisaldavad biotehnoloogia koostisosi. USA valitsus tahab, et EL viiks sisse kiirema lubamisprotsessi uute GM kultuuride jaoks ja eemaldaks mitmeid kaubandusbarjääre, mis piiravad GM kultuuride importi ELi.

TTIP sõlmimine peab peatuma

On selge, et hoolimata paljudest poliitikute kartuste hajutamisest vahetab TTIP kaubanduse vastu välja meie kaitseabinõud, looduskaitse ning kohaliku jätkusuutliku toidu ja põllumajanduse. Geneetiliselt muundatud kultuuride kasutamine ja aina suurenev tööstustoodanguna kasvatatud loomade arv ei ole jätkusuutlik. See tõstatab suuri küsimusi, kuidas TTIP võib mõjutada farmide töölisi, meie tervist ja keskkonda.

Eesti Roheline Liikumine koos paljude teiste organisatsioonidega töötab selle nimel, et laieneks parem toidusüsteem, mis on leebem keskkonnale, seab inimesed esikohale kasumi ees ning kindlustab kõigile võrdse ligipääsu ohutult ja õiglaselt toodetud toidule. Me ei taha, et TTIP avaks ukse veelgi rohkematele tööstuslikele farmidele ja GM põllukultuuridele.