GMOde regulatsioonid Euroopas võivad muutuda

  • GMOde märgistamine ja karmimate reeglite tegemine võib minna raskemaks
    - USA survestab, et kaotada GMOde märgistamine ja asendada see „mittediskrimineeriva“ märgistusega GMO-vabade toodete jaoks. Praegu peab märgistama tooteid, mille GMO sisaldus on üle 0,9%.
    - Praegu ei märgistata meil piimatooted, liha ja mune, mille tootmiseks on kasutatud loomi, kes söövad GMO sööta. Seda võiks aga teha, et tarbijatel oleks valikuvõimalus. TTIP-iga oleks uusi ja täpsemaid märgistussüsteeme äärmiselt raske sisse viia.

  • Võidakse lubada ja suurendada mitte heaks kiidetud GMOdega saastatust
    - Praegu võib GMOdega saastatud olla loomasööt, seda 0,1% ulatuses. USA eesmärk on laiendada saastatuse lubamist ka toidule ja seemnetele, samuti tahavad nad tõsta saastatuse piirmäärasid. See tähendaks, et iseenda teadmata võime sisse süüa GM toitu ja põllumehed võivad teadmatult istutada GM seemneid. Ka ökoloogiliselt kasvatatud toit pole ohust puutumata, näiteks Kanadast taheti importida mahedalt kasvatatud lina, mis oli saastunud GMOga. Tänu praegusele nulltolerantsile see õnneks võimalik polnud, kuid see võib TTIP tõttu muutuda.

  • Võidakse leevendada olemasolevaid regulatsioone, kuna eesmärgiks on kaubanduse lihtsustamine ning selleks tuleb peaasjalikult regulatsioone ühtlustada (USAs on need aga palju leebemad). Uusi tarbijaid ja keskkonda kaitsvaid regulatsioone on seevastu raskem ellu viia.

  • GMOde heakskiitmise protsess võib lihtsustuda ja õõnestada praegust ettevaatusprintsiipi. USA survestab, et heakskiitmine võiks olla kiirem ja peaks põhinema ainult „teaduslikel alustel“ (mis tihti tuleb biotehnoloogia ettevõtetelt). Nad leiavad, et kui pole tõendeid GMOde kahjulikust mõjust on need ohutud. Praegu arvestatakse Euroopa Liidus ettevaatusprintsiibiga, mis tähendab seda, et lisaks toiduohutuse riskianalüüsile arvestatakse ka keskkondlikke ja eetilisi küsimusi, samuti kodanike huvisid.

Miks tasub GMOdega ettevaatlik olla saab uurida GMO-vaba Eesti kodulehelt.

Loe täpsemalt TTIP mõjust GMOde kasutamisele organisatsiooni Maa Sõbrad Euroopas koostatud analüüsist, mille ingliskeelne originaalfail on leitav siit, eestikeelne aga altpoolt:

GM toit ja ELi-USA vabakaubandusleping
Maa Sõbrad Euroopas, September 2014

Sissejuhatus
Läbirääkimised Atlandi-ülese leppe ümber Euroopa Liidu (EL) ja Ameerika Ühendriikide (USA) vahel ähvardavad vähendada EL-i võimalusi reguleerida geneetiliselt muundatud (GM) toidu ja seemnete importi, volitamisi ja ohutuskontrolle, mis võib tähendada GMO impordi suurenemist Euroopa Liitu. USA põllumajandustööstus ja biotehnoloogia sektor on aastaid survestanud, et saada suuremat ligipääsu Euroopa turgudele ja USA läbirääkijad kasutavad Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) läbirääkimisi, et oma tahtmist läbi suruda.

Euroopa Kaubandusvolinik on eitanud, et ettevaatusabinõud GMOde vastu leppe tulemusena muutuksid1, kuid TTIPle eeskujuks oleva EL-i uue kaubandusleppe pealt Kanadaga on näha, et Euroopa kaitset on juba õõnestatud. Käesolev ülevaade vaatleb tõendeid ning väidab, et on vaja tugevamaid garantiisid selleks, et kaitsta Euroopa kodanikke ja keskkonda tekkivate ohtude eest, mida põhjustab GMOde impordi suurenemine, ohutuskontrollide madalamad standardid ja peidetud ning kontrollimata GMOd toidus ja seemnetes.

Mida tahab USA
USA läbirääkijad on olnud kõneluste juures selge seisukohaga, et üks nende põhiline eesmärk on suurendada juurdepääsu turule USA agrotööstuse jaoks.2 Nad väidavad, et Euroopa GMOde märgistamise nõue on barjäär kaubandusele. Tööstusgrupid, kes esindavad USA sojafarmereid, maisifarmereid ja biotehnoloogiatööstust on lobitegevust teinud USA valitsuse juures, et nõuda suuremat ligipääsu Euroopa turule.3 Euroopa GM toidu ohutusstandardid on palju karmimad kui USAs ning põllumajanduse ja biotehnoloogia lobigrupid tahavad, et neid standardeid nõrgendataks. USA läbirääkijad väidavad, et Euroopa regulatsioonid peaksid võtma USA regulatsioonidega sarnase lähenemise ning peaksid võtma aluseks ainuüksi teaduslikud hinnangud (samas tihti on need tulnud biotehnoloogia ettevõtete endi kaudu). Praegu on meil vaja Euroopa Liidu Nõukogu, Komisjoni ja Parlamendi poliitilist nõusolekut, mis lubab arvesse võtta ka laiemaid mõjusid nagu eetika ning mõjud keskkonnale ja ühiskonnale.

USA läbirääkijate eesmärgid kõnelustel on4:

  • USA biotehnoloogiatoodete parem juurdepääs turule
  • EL-i kiirem loa andmise protsess GM põllukultuuridele
  • Mitmesuguste „kaubandusbarjääride“ eemaldamine, mis limiteerivad GM kultuuride importi EL-i.
  • Efektiivsem protsess ametivõimude vahel mõlemal pool Atlandi ookeanit.

EL-i kaubandusvolinik Karel de Gucht on öelnud, et GMOde reeglid EL-is kaubanduslepingu tulemusena ei muutu5, kuid see on USA biotehnoloogiatööstuse selge eesmärk.6

Mida tahab tööstus
Põhja-Ameerika Teravilja Ekspordi Assotsiatsioon ja Rahvuslik Teravilja ja Sööda Assotsiatsioon nõuavad „põllukultuuride biotehnoloogiaga seotud meetmete vähendamist ja kõrvaldamist, mis praegu piiravad või tõkestavad teraviljade, õliseemnete ja nendest tehtud toiduainete ja söötade kaubandust.“7

Rahvuslik Maisikasvatajate Assotsiatsioon ütleb, et „ebaõiglased regulatsioonid maksavad USA farmeritele ja toidueksportijatele miljoneid, kuna nad ei saa kaupa turustada EL-is“ ja väidavad, et „teeseldud meetmed, mis on võetud kasutusele ettevaatusprintsiipi järgides“ ei ole õigustatud.8

Ameerika Sojaubade Assotsiatsioon ütleb: „ASA usub, et TTIP peab käsitlema otsustavaid EL-i biotehnoloogiapoliitikaid, mis on diskrimineerivad USA eksportööride suhtes...Kõige tähtsamana sealjuures peaks muutma EL-i kohustusliku jälgitavuse ja märgistamise poliitikat toodetele, mis sisaldavad biotehnoloogia koostisosi, ning asendama selle mittediskrimineeriva märgistuspoliitikaga, kus märgistatakse GMO vabu tooteid. Pole mingisuguseid tervise, toitumise või toiduohutuse põhjuseid, miks peaks märgistama tooteid, mis sisaldavad biotehnoloogilisi koostisosi ja mitte ühegi biotehnoloogilise koostisosa kaasamist ei pea häbimärgistama.“9

Biotehnoloogiatööstuse Organisatioon (BIO) tõukab tagant lepingut, mis annab „vahendi etteennustatavalt jõuda biotehnoloogiliste põllumajandustoodete heakskiiduni aja jooksul, mis on paika pandud Euroopa seaduste ja regulatsioonidega“ ja millega käib kaasas nulltolerantsi „tehnilise lahenduse“ laiendamine. Praegu lubab see lahendus loomasööda saastumist GMOga, kuid nende taotlus on seda laiendada ka toidule ja seemnetele.10

Ameerika Seemnekaubanduse Assotsiatsioon (ASTA) tahab õõnestada EL-i nulltolerantsi poliitikat GM saaste osas ning ärgitab EL-i laiendama „tehnilist lahendust“, mis praegu lubab teatud koguseid (kuni 0,1%) GMOd loomatoitu nii, et see lubaks teatud GMO koguseid ka seemnetes, sealjuures „...sellistel juhtudel, kus seeme pole veel saanud heakskiitu EL-is kasvatamiseks.“11

USA Nisu Assotsiatsioon on samuti seda nõudmist toetama asunud ning öelnud: „...Euroopa Liit peab kehtestama GMOde madala sisalduse poliitika toidule (LPP) , et vältida kaubandustõrkeid.12

Kaubandusbarjäärid USA vaatenurgast
Ameerika Ühendriigid on korduvalt tõstatanud küsimusi ja vastuväiteid EL-i biotehnoloogia alaste regulatsioonide ja seaduste ning nende kahjuliku mõju kohta USA ekspordile.13 Nad kritiseerivad ka teisi riike, kes on kehtestanud nõude GMO tooteid märgistada.14 „Euroopa Liidu (EL) meetmed, mis reguleerivad GM toodete importi ja kasutamist on viinud märkimisväärsete kaubandusbarjäärideni. EL-i poliitika piirab USA põllumajanduskaupade, mis on saadud biotehnoloogia teel, importi ja kasutamist. EL-i piirangud GM toodetele võivad viia USA-s toodetud kaupade ja toidu impordikeeldudeni, samuti GM seemnete kasvatamise keelamiseni.“15

USA iga-aastane kaubandusaruanne toob välja pika nimekirja eeldatavaid kaubandusbarjääre, muuhulgas:

  • EL-i GMOde märgistamise reeglid
  • EL-i regulatsioonid ja standardid GM põllukultuuride lubamise suhtes (nad väidavad, et EL-il ei peaks olema oma regulatsioone)
  • EL-i (ja Hiina) regulatsioonid, mis näevad ette, et ainult lubatud GMOsid võib müüa nende territooriumil ja importkaubad, mis on saastunud lubamatute GMOdega saadetakse piiril tagasi.
  • Riiklikud keelud panevad põlu alla teatud GM põllukultuuride kasvatamise. EL-i nulltolerantsi reegel on eriliselt pahameelt tekitav, kuna see tähendab, et ainult EL-is kasvatamiseks lubatud GMOsid võib Euroopa Liidus turustada.16 Selle reegli järgi on tootjal tõendamiskohustus. Niisiis kui 2006. aastal saastusid tavapärased USA riisiseemned EL-is mitte lubatud GMO sordiga, siis Euroopa Komisjon sai nõuda USA eksportööridelt garantii andmist, et seemneveosed ei olnud saastunud ebaseadusliku GMO sordiga.17

Nulltolerantsi reegel pakub EL-i kodanikele kaitset ja piirab EL-i maksumaksjate kulusid sellega, et ei ole vajadust tõendada, et importkaup vastab standarditele. USA võimud tahavad seda reeglit muuta ja nad väidavad, et sertifitseerimisnõudeid kasutatakse kaubandustõketena.18 Nad arvavad, et madal saastetase võiks olla lubatud. USA leiab ka, et EL-i GMOde märgistamise nõue on „kaubanduslikult ebamõistlik“ ja nõuded mõnedes EL-i liikmesriikides, mis käivad GM taimede kasvatamise kohta kõrvuti mitte-GM taimedega (näiteks puhvertsooni nõue), on „ebavajalikud ja koormavad.“19

USA väidab, et märgistamine peaks olema vajalik ainult siis, kui on teada risk tervisele.20 EL-i heakskiitmise protsessi kritiseeritakse samuti, kuna „uute GMOde lubamise juures on viivitused, kuigi need on saanud positiivse hinnangu Euroopa Toiduohutusametilt (EFSA)“ ning samuti on vaja GM kaubad registreerida.21

EL-i märgistamise nõuded jõustusid 2004. aastal ja näevad ette, et märgistatakse kogu toit ja sööt, mis on toodetud GM koostisosadega või sisaldab GM koostisosasid. Nende eesmärk on kindlustada kõrgel tasemel keskkonnakaitse ja kodanike huvide kaitse.22

Kui ka kaubandusleppe tingimused USA-ga ei muuda olemasolevaid EL-i seadusi, siis võib lepe muuta viisi, kuidas seadusi rakendatakse. Näiteks muutes seda, kuidas ohutuskontrolle läbi viiakse või defineeritakse uuesti lävendid, millises hulgas GM saastus on lubatud toidus, söödas ja seemnetes. Kokkuleppe tingimused võivad samuti mõjutada igasuguseid tulevasi seaduste ülevaatamisi, tehes võimatuks sisse viia tugevamaid kaitsemeetmeid.23 USA agrotööstus teeb lobitööd, et EL-i märgistusnõude seadus tagasi võetakse (vt ülevalt: Mida tahab tööstus TTIP-st).

Euroopa heakskiitmise protsess on rünnaku all
Euroopa Liidu GMOde lubamise süsteemi aluseks on ettevaatusprintsiip ja see protsess eristab ohutuskontrolli, mida teostab Euroopa Toiduohutusamet (EFSA), riskianalüüsi24 ja heakskiitmist, mis on Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide esindajate ülesanne. Enne kui GM toitu, sööta ja seemneid saab turustada EL-is, peavad need läbima kolmeastmelise heakskiitmise protsessi:

Samm 1: Taotlus, mis sisaldab andmeid biotehnoloogia ettevõttelt, saadetakse EFSA-sse.
Samm 2: EFSA viib läbi riskihindamise ja teeb raporti, mis põhineb ettevõtte andmetel ja tunnustatud kirjandusel.25 
Samm 3: Rahvuslikud esindajad ja Euroopa Komisjon arvestab EFSA arvamust ja võib enne heakskiidu üle otsustamist võtta vaatluse alla ka teised aspektid, sh sotsiaalsed, eetilised ja keskkondlikud tegurid, samuti kodanike ootused.26

USA võimud kurdavad, et standardid, mis on kehtestatud EL-is võivad olla kõrgemad, kui standardid, mille on kokku leppinud teised rahvusvahelised võimuorganid, et eristatakse ohutuskontrolle ja riskihindamist ja et ettevaatusprintsiibile toetumine tähendab, et EL-i poliitikud on võimelised võtma oma otsustuses arvesse teisi tegureid ja see tekitab viivitusi. Samuti kritiseerivad nad fakti, et EL nõuab omapoolset heakskiiduportsessi ja EL-i reeglite rakendamist ohutuskontrollidel.

„Mõned USA kaubanduspartnerid on jätkanud piirangute rakendamist toodetele isegi siis, kui korduvad toitumisalased riskihindamised on näidanud, et ei ole mingeid toiduohutusalaseid murekohti ja nendel biotehnoloogilistel toodetel on olemas tõestatud ohutusandmed.“27

Nad pooldavad „ambitsioonikat SPS-pluss peatükki“ [hügieen ja taimehügieen] TTIP-s, mis sisaldab nõudmisi nagu: „Kaitsmise taseme aluseks peavad olema teaduslikud printsiibid ning kaitset ei tohi säilitada ilma piisavate teaduslike tõenditeta ning neid võib rakendada ainult piirini, milleks on vajalik kaitsta inimeste, loomade või taimede elu ja tervist.“28

EL-i seisukohast vaadetes nõrgendaks rahvusvaheliste standardite järgimine olemasolevaid regulatsioone ja kallutaks need ära ettevaatusprintsiibi põhimõttest. See annaks vähem kaitset EL-i kodanikele ja keskkonnale. See võib samuti takistada EL-il uute efektiivsete seaduste juurutamist tulevikus. Rahvusvaheliste standardite aluseks on riiklikud seadused ja on oluline, et riigid säilitavad võimaluse tugevdada oma seadusi, mis omakorda potentsiaalselt edendavad tulevikus rahvusvahelisi standardeid.

Ettevaatusprintsiip on Euroopa poliitika oluline õiguslik nurgakivi, mis on selgesõnaliselt talletatud Euroopa Liidu toimimise lepingusse.29 See tähendab, et igaüks, kes tutvustab uusi toidukaupu EL-i turgudel on vastutav toidu ohutuse tõestamise eest enne, kui see siseneb turule. See lähenemine ei ole ebateaduslik, kuid tunnustab tehnoloogiliste arengute ja innovatsiooni määramatust. See võimaldab ühiskonnal vältida alahinnatud riskide tagajärgi ning suunab innovatsiooni jätkusuutlikumale rajale.30

Täieliku vastandina lubavad USA toiduohutuse reeglid tööstusel anda „teaduslikke“ tõendeid vabatahtlikult, kusjuures reguleerijad saavad tegutseda ainult siis, kui on tõendusmaterjaliga kinnitatud tegelik kahju.31 Selleks ajaks võib olla kahjulik materjal olnud ringluses piisavalt kaua, et põhjustada tõsist kahju kodanike tervisele või keskkonnale.

Õppetunnid kaubandusleppest Kanadaga
TTIP läbirääkimised toimuvad suletud uste taga ning saadaval on väga piiratud koguses informatsiooni ettepanekute koha, mida arutatakse. Siiski, esialgne tulemus hiljutistest EL-Kanada kaubandusläbirääkimistest (CETA) võib anda sissevaate Euroopa Komisjoni regulatoorsete küsimuste käsitlusviisile, mis puudutab GMOsid.

Nagu ka läbirääkimistel USA-ga, oli Kanadale ja Kanada agrotööstusele GMOde regulatsioon võtmeküsimuseks. Kanada oli esimene riik, kes suuremahuliselt alustas GM taimede kasvatamisega ja peaaegu kogu Kanada rapsisaak pärineb GM rapsist.32 Kanada tugineb põllumajandusekspordile ja GM rapsi turulepääs on läbimõeldud rahvuslik huvi. Kanada on varasemalt tõstatanud küsimusi EL-i turule ligipääsu osas Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) kaudu ja algatas 2003. aastal vaidluse lahendamise (koos USA ja Argentinaga), mis seostub riiklikul tasemel GM taimede keeluga EL-is33. See viis alalise GMO töögrupi loomiseni EL-i ja Kanada vahel. Kanada diplomaadid on tagant lükanud GM saastuse reeglite vähendamist pärast 2009. aasta juhtumit, kus ökoloogilisest põllumajandusest pärit lina oli saastunud GM linaga ning seetõttu keelduti EL-is impordist nulltolerantsi reegli alusel.34

Kanadal, nagu ka USA-l, on Euroopaga võrreldes väga erinev lähenemine GMO regulatsioonide suhtes, kuid CETA lepingus kokkulepitud teksti järgi on EL ja Kanada nüüd kohustatud „ühiseks eesmärgiks“, et võimalikult palju vähendada ebasoodsaid kaubandusmõjusid, mis tulenevad regulatiivsetest toimimisviisidest. See annab rahvuslikes ja EL-i regulatsioonides kaubandushuvidele suurema tähtsuse ja väärtuse kui seda on praeguses EL-i ettevaatusprintsiibis ja õõnestab seniseid Euroopa Liidu GMOdega seotud eeskirju. Paistab, et see paneb kaubandushuvid ettepoole sotsiaalsetest, keskkondlikest ja eetilistest kaalutlustest, sealjuures ka vajadusest kaitsta keskkonda, inimesi ja tervist.

CETA tekst sisaldab kokkulepet:

  • Soodustada efektiivset teaduslikel alustel põhinevat heakskiitmise protsessi biotehnoloogia toodetele.
  • Teha rahvusvahelist koostööd küsimustes, mis puudutavad biotehnoloogiat, nagu näiteks GMO madala sisalduse olemasolu toodetes.
  • „Regulatiivne koostöö selleks, et minimeerida kahjulikke mõjusid biotehnoloogia toodete kaubandusele regulatiivsete toimimisviiside tõttu.“35 

Kanada põllumajandussektor ja kaubandusläbirääkijad tähistasid jagatud eesmärki kaubandusleppes kui võitu, kuna näevad selles võimalust edendada GM rapsi ekspordivõimalusi EL-i turgudel. Kanada võimud tervitasid läbirääkimiste tulemust:

„Kanada näitas mõjuvõimu CETA läbirääkimistel, et saada kokkulepe ... EL-i kohustus kindlustada efektiivne rapsi taotluste läbivaatamine ja kiire liikumine läbi EL-i heakskiiduprotsessi.“36:

„Me ootame pikisilmi, et EL võtab biotehnoloogia toodete lubamise vallas omaks ajakohasema ja teaduslikele alustele toetuva poliitika ning samuti pöörab tähelepanu küsimustele, mis on seotud poliitika loomisega GMOde madala sisalduse olemasolu puhuks.“ Kanada Rapsikasvatajate Assotsiatsioon.37

See jagatud eesmärk vastandub selgelt EL-i poliitikale keskkonnast, toidust ja GMOdest, seda põhiliselt ja põhimõtteliselt, nagu on ettenähtud Euroopa Liidu toimimise kokkuleppes. Seal on selgelt toodud, et kaubanduspoliitika ei tohiks olla esikohal ja teaduslikel alustel vastu võetud otsused peavad arvestama ka sotsiaalseid ja keskkondlikke aspekte. Ei ole olnud mingisuguseid ametlikke teadaandeid Euroopa Komisjonilt, mis käsitlevad plaane muuta GMO reeglite rakendamist ja on ebaselge, millisel alusel on Komisjon sellise muudatusega nõustunud.

Mis on kaalul
Kuigi iga tehing, mis on tehtud TTIP-s ei kirjuta ümber EL-i reegleid, mõjutaks see tulevasi regulatsioone ja igat olemasolevat regulatsiooni, mis läheb ülevaatamisele. See võib samuti mõjutada seatud lävendeid EL-is, kuna EL on pandud positsiooni, kus on suurenev surve lõdvendada olemasolevaid nõudmisi. Tähtsaimad ohud on:

  • Tõkestatakse püüdeid kehtestada uusi regulatsioone ja standardeid GMOdele.
  • Tõkestatakse püüdeid karmistada olemasolevaid regulatsioone ja standardeid.
  • Võidakse tõsta lubatud saastemäärasid, mis kaitsevad tarbijat GM saaste eest. 
  • Olemasolevad märgistusnõuded satuksid ohu alla. 
  • EL-i nulltolerantsi reeglit saab kergesti õõnestada.

Näiteks blokeeritaks iga algatus juurutada järjekindlamat lähenemist GM märgistamisele, nagu liha, munade ja piimatoodete märgistamine, mis tuleb loomadelt, kellele on söödetud GM sööta. Sarnaselt võidakse vaidlustada iga uus raamistik, mis käsitleb vabatahtlikult loomtoodete märgistamise reegleid. Leppel võivad olla tagajärjed ka märgistamise künnisele. Praeguste reeglite järgi peab märgistama iga toidu- või söödatoodet, mis sisaldab rohkem kui 0,9% lubatud GM toodet. Praegune künnis GM seemnetele on null, seda väheste eranditega38, kuid biotehnoloogiatööstus tahab juurutada kõrgemaid künniseid ja tõukab tagant, et reegleid muudetaks. Lepe võib avada ukse, et lubataks künnist ka EL-s mittelubatud GM saastele toidus või seemnetes.

See tähendab, et toit ja seemned, mis on saastunud märgistamata ja lubamata GMOdega, oleksid Euroopas müügil. Euroopa kodanikud sööksid geneetiliselt muundatud toitu ilma seda ise teadmata. Samuti võivad põllupidajad teadmatult oma põllule GM taimi istutada. Euroopa kodanike õigused valida oleksid õõnestatud. Lepe võib samuti ohustada liikmesriikide õigusi limiteerida GM taimede kasvatamist, kuna USA on vastu rahvuslikele keeldudele. 2014. aasta sügisel on Euroopa Parlamendis arutamiseks järjekorras uus seadus, mis lubaks liikmesriikidel kuulutada osa või kogu oma territooriumist GMO vabaks, kuna on mureküsimused saastumise riskiga või sotsiaalmajanduslike mõjudega. USA võimud on tõstatanud küsimusi selliste keeldude kohta, kuna need on „ebateaduslikud“.39

Meie nõudmised TTIP-s 
Avaliku vastuseisu tulemusena kasvatatakse EL-is väga vähe GM taimi ja toidupoodides ei müüda praktiliselt üldse GM toite. Mitmetes liikmesriikides on avalikkus väga selgeks teinud, et nad ei taha oma toitu või keskkonda saastada GM toodetega. Maa Sõbrad Euroopas usuvad, et TTIP läbirääkimised kujutavad ohtu Euroopa inimeste demokraatlikele valikutele sellega, et ohustatakse printsiipe, mis on aluseks keskkonna- ja tarbijakaitsele Euroopas.

Hoolimata õiguslikest kohustustest Lissaboni lepingus, on EL-i kaubandusläbirääkijad juba õõnestanud neid printsiipe kaubandusleppes, milles jõuti kokkuleppele Kanadaga. USA läbirääkijad otsivad selgelt võimalust, et suurendada oma GM tootjatele ligipääsu EL-i turgudele ja eeldatavasti nõuavad sarnaseid sätteid oma kaubandusleppes Euroopa Liiduga. Nende põhjuste tõttu nõuab organisatsioon Maa Sõbrad Euroopas, et:

  • Lubadus Euroopa Komisjonilt, et toiduohutus ei ole kaasatud TTIP läbirääkimistesse. 
  • Euroopa Liit ei tohi olla kaasa haaratud võidujooksu regulatsioonide võimalikult suure vähendamise suunas, mis kaitsevad keskkonda ja tarbijaid. 
  • Euroopa Liit peab tagama täieliku läbipaistvuse, nii et Euroopa kodanikud võivad olla veendunud, et nende õigused ei ole riski all.

Koostas Mute Schimpf, toimetas Helen Burley, september 2014Maa Sõbrad Euroopas on tänulikud finantsabi eest Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraadile. Selle dokumendi sisu eest vastutab ainult Maa Sõbrad Euroopas ja see ei kirjelda kuidagi ülevalpool nimetatud rahastaja positsiooni. Rahastaja ei ole vastutav ühegi dokumendis leiduva informatsiooni kasutamise mõjude eest.

Viited:
1http://www.reuters.com/article/2013/11/15/us-eu-usa-trade-idUSBRE9AE12I20131115
2http://www.fas.usda.gov/sites/default/files/2014-04/tpa-ttip.pdf
3http://www.regulations.gov/#!searchResults;rpp=50;so=DESC;sb=postedDate;po=200;a=USTR;cmd=01%257C01%257C 13-06%257C30%257C13
44US SPS 2013 p. 19, Maintaining dependable export markets for U.S. agricultural producers is critical to this nation’s economic health. … The elimination of unwarranted SPS foreign trade barriers is a high priority for the U.S. Government. , http://www.ustr.gov/sites/default/files/2013%20SPS.pdf USDA April 2014, WHY TRADE PROMOTION AUTHORITY IS ESSENTIAL FOR U.S. AGRICULTURE AND THE TRANSATLANTIC TRADE AND INVESTMENT PARTNERSHIP http://www.fas.usda.gov/sites/default/files/2014-04/tpattip.pdf
5De Gucht said the EU's tight regulation in the sensitive issue of genetically modified food would not change, even if Brussels and Washington did sign an accord http://www.voanews.com/content/reu-eu-us-trade-talks-face-growinghostility-ministers-warn/1861540.html ; "I will not agree to put hormone beef on the European market or change our laws on genetically modified organisms." http://uk.reuters.com/article/2014/02/28/uk-eu-usa-tradeidUKBREA1R0NR20140228
66 http://www.bio.org/sites/default/files/BIO%20TTIP%20submission%20May%202013%20final%205%2017%2013.pdf
7http://www.regulations.gov/#!documentDetail;D=USTR-2013-0019-0291
8http://www.regulations.gov/#!documentDetail;D=USTR-2013-0019-0314
9http://www.regulations.gov/#!documentDetail;D=USTR-2013-0019-0155
10http://www.bio.org/sites/default/files/BIO%20TTIP%20submission%20May%202013%20final%205%2017%2013.pdf
11http://www.regulations.gov/#!documentDetail;D=USTR-2013-0019-0172
12http://www.regulations.gov/#!documentDetail;D=USTR-2013-0019-0127
13US SPS 2013 p. 19 - “ Maintaining dependable export markets for U.S. agricultural producers is critical to this nation’s economic health. … The elimination of unwarranted SPS foreign trade barriers is a high priority for the U.S. Government. “At the same time, it is appropriate to question SPS measures that appear to be discriminatory, unscientific, or otherwise unwarranted and therefore, that do not serve to guard against legitimate health and safety risks but rather act to protect domestic or favored foreign products.” http://www.ustr.gov/sites/default/files/2013%20SPS.pdf
14Kritiseeritakse ka Peruud, Ekuadori, Türgit
15US Trade Representative, Report on Sanitary and Phytosanitary Measures, 2014 p 59, http://www.ustr.gov/sites/default/files/FINAL-2014-SPS-Report-Compiled.pdf
16http://www.foeeurope.org/preventing-contamination and in more detail: http://www.foeeurope.org/sites/default/files/foee_briefing_dropping_zero_tolerance_dec2011.pdf
17http://europa.eu/rapid/press-release_IP-06-1120_en.htm?locale=en
18US SPS report 2013 p. 58 Under the EU’s implementation of its biotechnology legislation, the presence in U.S. grain or oilseed shipments of trace amounts of GE crops that are legally grown in the United States, but not yet approved in the EU, can make U.S. crops unmarketable in the EU. http://www.ustr.gov/sites/default/files/2013%20SPS.pdf
19US Trade Representative, Report on Sanitary and Phytosanitary Measures, 2014 p 60, http://www.ustr.gov/sites/default/files/FINAL-2014-SPS-Report-Compiled.pdf
200 SPS 2013 US report p.35 - Some U.S. trading partners have continued to impose restrictions on these products even though repeated dietary risk assessments have shown no food safety concerns, and these biotech products have proven safety records. http://www.ustr.gov/sites/default/files/2013%20SPS.pdf
21US Trade Representative, Report on Sanitary and Phytosanitary Measures, 2014 p 60 http://www.ustr.gov/sites/default/files/FINAL-2014-SPS-Report-Compiled.pdf
22TFEU Art 169 para 1 In order to promote the interests of consumers and to ensure a high level of consumer protection, the Union shall contribute to protecting the health, safety and economic interests of consumers, as well as to promoting their right to information, education and to organise themselves in order to safeguard their interests. Article 12and 24 of regulation 1829/2003 define details for labelling rules for GMO food and feed
23US Trade Representative, Report on Sanitary and Phytosanitary Measures, 2013, http://www.ustr.gov/sites/default/files/2013%20SPS.pdf
24The basic principles for the risk assessment are defined in the main legal texts GMO legislation: directive 2001/18 and regulation 1829/2003, both are supplemented by EFSA guidance and further EU wide legally binding texts.
25The basic principles for the risk assessment are defined in the main GMO legislation: directive 2001/18 and regulation 1829/2003, both are supplemented by EFSA guidance and further EU wide legally binding texts.
26CODEX alimentarius with some constraints allows the consideration of other aspects http://www.fao.org/docrep/007/y5817e/y5817e0a.htm
27SPS 2013 US report p.35 http://www.ustr.gov/sites/default/files/2013%20SPS.pdf
28US Trade Representative, Report on Sanitary and Phytosanitary Measures, 2014 p.22 http://www.ustr.gov/sites/default/files/FINAL-2014-SPS-Report-Compiled.pdf
29Consolidated Version of the Treaty of the Functioning of the European Union, Article 191.2, http://eurlex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2010:083:0047:0200:en:PDF
30For a more detailed argument on this topic please see: Why the Precautionary Principle Matters, Andy Stirling, The Guardian, 8 July 2013, http://www.theguardian.com/science/political-science/2013/jul/08/precautionary-principlescience-policy
31The US – the country that grows the most GM crops –often bases its GM laws on other agricultural laws like for pesticides or plant varieties agreed around two decades ago. http://www.usda.gov/wps/portal/usda/usdahome?contentidonly=true&contentid=biotech-plants.xml in detail http://www.fda.gov/Food/FoodScienceResearch/Biotechnology/Submissions/default.htm; http://www.epa.gov/pesticides/biopesticides/pips/index.htm, http://www.aphis.usda.gov/wps/portal/aphis/ourfocus/biotechnology?1dmy&urile=wcm%3apath%3a%2Faphis_content_li brary%2Fsa_our_focus%2Fsa_biotechnology%2Fsa_regulations%2Fct_regulations and an NGO assessment of the legal framework: http://www.centerforfoodsafety.org/issues/311/ge-foods/regulations
32http://www.isaaa.org/resources/publications/briefs/46/executivesummary/default.asp
33http://www.wto.org/english/tratop_e/dispu_e/cases_e/ds292_e.htm
34http://www.agcanada.com/daily/flax-sector-slowly-recovers-from-day-of-the-triffids
35Canada-EU CETA Negotiations, Bilateral Cooperation on Biotechnology, Agreed Text, April 19, 2012 – see http://eusecretdeals.info/ceta/
36http://www.actionplan.gc.ca/en/page/ceta-aecg/technical-summary#p6
37http://www.ccga.ca/News/Pages/Canada%E2%80%99s-Canola-Farmers-Support-Conclusion-to-CETA.aspx
38http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:32011R0619&from=EN
39SPS US report 2014 p. 62 http://www.ustr.gov/sites/default/files/FINAL-2014-SPS-Report-Compiled.pdf The proposal does not require Member States to base any such restrictions on safety concerns, but allows them to take into account specific national or local issues, such as agronomic concerns related to segregating biotech and conventional crops, or political or economic motivations such as meeting market demand for non-biotech products. SPS US report 2014 p 67 Not only does Austria maintain cultivation bans at the federal level, but Austrian states also maintain bans. Moreover, Austria consistently votes against EU regulatory approval for new biotech crop varieties, regardless of the scientific evidence presented in the application dossier. http://www.ustr.gov/sites/default/files/FINAL-2014-SPS-ReportCompiled.pdf