Salajased läbirääkimised

Isegi avaliku sektori esindajad teavad vähe, kui üldse midagi, läbirääkimiste kulgemisest. Nad saavad tulemused alles pärast läbirääkimiste lõppemist pikkade kokkuleppedokumentide näol (nt Kanada ja ELi vabakaubandusleppe CETA esialgne tekst on 1500 lehekülje pikkune) ning saavad seejärel kas leppe vastu võtta või tagasi lükata. Surve lepe vastu võtta on tugev. Euroopa Komisjon väidab, et selle tagasilükkamine oleks majanduskasvu ja töökohtade arvelt ning teeks pikalt kestnud läbirääkimised mõttetuks, samuti pahandaks äripartnereid.

Läbirääkimisi mõjutavad eelkõige suurettevõtted. Suurtel ettevõtetel on olnud ja on endiselt ülemäärane mõju salajastele läbirääkimistele, mis on seotud CETA ja TTIP lepetega. Vastavalt ametlikele kinnitustele leidis ainuüksi TTIPi ettevalmistusfaasis aset 590 kokkusaamist Euroopa Komisjoni ja lobtöötajate vahel. 92% nendest kohtumistest toimusid ettevõtete esindajatega, vastukaaluks ainult mõnel juhul toimusid arutelud tarbijate ja ametiühingute esindajatega. Ka läbirääkimiste kestel on tööstuse esindajatel suur mõjuvõim. Mõned sõnastused mustandtekstides, mis on lekkinud avalikkuseni, pärinevad otse äriühingute lobitöötajate sulest.