Käimasolevad projektid

Projektid

Kliimamuutus ja Eesti energeetika tulevik

15:19 29. oktoober 2018
  • Kestus: 2018 - 2020                                                
  • Eesmärk: Mõtestatud ning kõiki osapooli kaasav arutelu Eesti energeetika tulevikustsenaariumide teemal, sh põlevkivienergeetikalt taastuvenergiale ülemineku osas.

                                  

Miks on tarvis otsida lahendusi põlevkivienergeetikalt taastuvenergiale üleminekuks?

2018. a oktoobri alguses avaldatud ÜRO Valitsustevahelise Kliimamuutuste Paneeli (IPCC) raport hoiatab, et aeg kliimamuutuste pidurdamiseks ja sellest tingitud drastiliste tagajärgede vältimiseks on otsakorral. Raporti koostajad märgivad, et kasvuhoonegaaside heidet tuleb kõikvõimalike vahenditega vähendada nii, et kliima ei soojeneks 2030. aastaks rohkem kui 1,5 kraadi. Tänaseks on aga keskmine temperatuur võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga tõusnud juba ligi ühe kraadi. Peale selle rõhutab raport ülemaailmse süsinikuemissioonide vähendamise ning metsastamise, säästliku põllumajanduse ja taastuvenergeetika olulisust. Sellest juhinduvalt peaks ka Eesti riik põlevkivitööstuse kui suurima süsinikuheitme põhjustaja mõju vähendamiseks otsustavalt ja kiiresti tegutsema.

OECD viimase keskkonnaraporti (märts 2017) andmetel on Eesti kõige süsinikumahukam riik OECD-s. 70% Eesti energiast toodetakse põlevkivist, mille tõttu Eestil süsinikujalajälg on üks suuremaid Euroopas (14 000 tonni CO2 inimese kohta aastas). Eestil ei ole oma kasvuhoonegaaside (KHG) emissioone õnnestunud märkimisväärselt vähendada: veel 2016. a oli KHG emissioon jätkuvalt üle 10% suurem kui aastal 2000. 2017. aastal tõusis KHG eelneva aastaga võrreldes veel 11,3%.

2017. aastal võttis Riigikogu vastu Kliimapoliitika põhialused aastani 2050, milles on eesmärgiks seatud vähendada KHG emissioone aastaks 2050 vähemalt 80% ning asendada “räpane” energiatootmine peamiselt kohaliku taastuvenergia tootmisega. Ent nagu ka OECD raportis rõhutatakse, on see eesmärk deklaratiivne, kui selle täitmiseks ei ole  selgeid meetmeid ja tegevusplaani. Selline tegevusplaan peaks hõlmama kiiret üleminekut põlevkivienergeetikalt taastuvenergiale. Seni ei ole Eesti avalikus ruumis näha avatud ega mõistlikku arutelu põlevkivienergia tootmise lõpetamise üle. Napib infot alternatiivide ja riskide maandamise kohta ning poliitiliselt tundlikul teemal ei ole poliitikutel suurt huvi diskussioonis osaleda.

Tegevused

Näeme, et Eesti vabaühendustel on oluline roll arutelus Eesti energia tulevikustsenaariumide teemal. Eestimaa Looduse Fond, Eesti Roheline Liikumine ja Keskkonnaõiguse Keskus on pannud seljad kokku, et seda edendada. Plaanime järgmist:

  1. Panustada vabaühenduste suuremasse koostöösse ja suutlikkusse põlevkivienergeetikast väljumise teemal, kutsudes kokku töötubasid, vahendades kliima ja energeetika teemalisi uudiseid ning kaasates nii kohalikke kui väliseksperte, kes aitaksid meil Eesti väljakutsetest ja lahendustest paremini aru saada - meie eesmärgiks on toimiv mitteformaalne nö kliimakoalitsioon, mille kaudu vabaühendused osaleksid senisest enam õigusloomes ja arengukavade loomises.

  2. Suurendada Eesti inimeste huvi ja teadmisi kliimamuutuse ja energiasektori väljakutsete osas, vahendades infot kliimamuutuse põhjuste ja tagajärgede kohta, igaühe tegutsemisvõimaluste kohta. Tahame, et Eesti inimesed räägiksid kliimamuutusest rohkem ning mõistaksid paremini selle ohjeldamise olulisust. Selleks kasutame ühe kanalina www.kliimamuutused.ee lehte.

  3. Tekitada mõtestatud dialoogi Eesti energeetika tulevikustsenaariumide teemal - tahame avalikus arutelus tuua põlevkivitööstuse hääle kõrvale rohkem muude osapoolte - sh kohalike elanike, ametiühingute, arstide, teadlaste jne vaatenurki; korraldame kolm ümarlauda, et leida ühiselt lahendusi madala süsinikusisaldusega majandusele ülemineku riskide maandamiseks.

 

Projekti partnerid: Eestimaa Looduse Fond, Eesti Roheline Liikumine, Keskkonnaõiguse Keskus

Rohkem infot: Madis Vasser, ERLi huvikaitse ekspert, madisroheline.ee


Projekti " Kliimamuutus ja Eesti energiapoliitika: mõtestatud dialoogi loomine tulevikustsenaariumide teemal" toetab Euroopa Kliimainitsiatiiv (EUKI). EUKI on  Saksamaa Keskkonna-, Looduskaitse- ja Tuumaohutuse Ministeeriumi (BMU) projektide rahastamise vahend.  Selle rakendamist toetab  Deutsche Gesellschaft für
Internationale Zusammenarbeit (GIZ) GmbH. EUKI üldine eesmärk on toetada koostööd Euroopa Liidus, et vähendada kasvuhoonegaaside kogust. 

 

School of Sustainability

14:58 16. juuni 2017

2015. oli Euroopas arengukoostöö aasta, mil Friends of the Earth alustas projektiga, mille nimeks School of Sustainability. Projekti kestvuseks on kolm aastat ning projektist võtavad osa 23 erinevat gruppi, kes esindavad mingit piirkonda/riiki. Projekti eesmärgiks on levitada teadmisi ja kriitilist mõtlemist vaesuse, õigluse, meid ümbritseva süsteemi (majanduslik, sotsiaalne, keskkond) ja jätkusuutlike eluviiside teemal. Eeskujuks on võetud Ladina-Ameerikas aastakümneid toimiv süsteem (Escuela de la Sustentabilidad), kus kogukonnad tulevad kokku ja arutlevad, lavastavad teatrina või väljendavad kunstina oma probleeme, püüdes leida üheskoos lahendusi ja saades teineteiselt tuge.

Projekti nimi võib otse eesti keelde tõlgituna kõlada eksitavalt, kuna tegemist pole kooliga selle traditsioonilises mõttes – pigem just vastupidi. Eesmärgiks on kasutada erinevaid publikut ja kogukonda kaasavaid meetodeid - sest valitseb usk, et suure tõenäosusega igaüks meist teab midagi, millega panustada lahenduse leidmisesse. Seminari läbiviijal võiks olla teemast pigem teadliku moderaatori kui klassikalises mõttes ülevalt alla õpetaja roll. Nii üritamegi iga seminari puhul koostöös valdkonna eksperdiga suurendada publiku osalust üritusel ja anda võimalusi kaasarääkimiseks.

Arenguküsimustes keskendutakse keskkonnaõig(l)usele ning teadmisi antakse edasi kasutades mitteformaalseid haridusmeetodeid. Projekti jooksul toimub mitmeid rahvusvahelisi partnerkohtumisi, mille  raames vahetatakse teadmisi, oskuseid ja kogemusi. Tänu kokkusaamistel omandatule saab iga osaleja koduriiki naastes viia iseseisvalt läbi kaasavaid avalikke üritusi, kus erinevate tegevuste kaudu saadakse rohkem teadmisi globaalsete teemade kohta, nagu seda on ülemaailmne vaesus, õig(l)us, kliimamuutused, globaalne tarbimine, migratsioon jms.

Eestis toimuvad antud projekti raames mitmed avalikud seminarid, nii Tallinnas kui Tartus Rohelise Tee Õhtu ürituste all (mitte kõik Rohelise Tee Õhtu üritused ei kuulu selle projekti alla). Lisaks ka kaks suvekooli noortele 2016. ja 2017. aastal. Igakuiselt leiab globaalsete teemade kohta artikleid ja lugemissoovitusi infokirjast (v.a suvel), kodulehelt ning Facebooki uudisvoost.

Projekti toetab Euroopa Komisjon ja Eesti Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest. Eesti Roheline liikumine tänab Euroopa Liitu rahalise abi eest. Ürituste sisu ja materjalid on Eesti Rohelise Liikumise ainuvastutus ega peegelda Euroopa Liidu arvamust. Euroopa Liitu ei saa võtta vastutusele antud ürituse sisu ja materjalide kasutamise eest.

 

Rohelise Tee Õhtu

13:34 21. oktoober 2014

Rohelise Tee Õhtute näol on tegemist keskkonnateemaliste aruteluõhtute sarjaga, mille keskmes on teemad, mida tutvustavad vastava ala eksperdid viisil, mis näitab osavõtjatele keskkonnateemade läbipõimitust nende igapäevaelus tehtavate valikute ning otsustega.

Sündmuse formaat tuleb 1989. aastal ühes Põhja-Londoni pubis alguse saanud juhuslikust keskkonnateadliku sõpruskonna kohtumisest, mida 1990. aastal hakatigi kutsuma nimega Green Drinks (www.greendrinks.org).

Kohtumised järgivad ideed, et need on avatud kõigile, kellele läheb korda keskkond ja kes on valmis avaldama oma arvamust roheteemadel. Kogunemised toimuvad kokkuleppeliselt kord kuus. Iseorganiseerunud kodanikualgatuse korras on see formaat haaranud tänaseks hetkeks võrgustikku 636 linna üle maailma.

Eestis alustati sedalaadi kogunemistega 2011. aasta aprillis Rohelise Tee Õhtu nime all. Kohtumistel on arutletud selliste teemade üle nagu Rail Balticu ehitamine, Tartu kesklinna üldplaneeringu keskkonnamõjud, ökotsiid Euroopas, Eesti Keskkonnaühenduste Koja tegemised, keskkonnaajakirjandus, Tartu Maheaia tegemised jpm põnevat.

Täpsemat infot ürituste kohta leiab Rohelise Tee Õhtu Facebooki lehelt.

Rohelise Tee Õhtuid korraldab Eesti Roheline Liikumine koostöös Tartu loodusmajaga. Teeõhtuid toetavad Tartu linn ja Põhjala Teetalu.