Keskkonnapoliitika

Missioon

Kinnitatud Rohelisel Foorumil 5. aprillil 2009: Eesti Roheline Liikumine (ERL) ühendab keskkonnahoidlikku mõtteviisi kandvaid inimesi, kujundab hoolivat ja loodust väärtustavat eluviisi ja suunab ühiskonda tegema keskkonnateadlikke valikuid ja otsuseid.

Visioon

Keskkonnateadlik ühiskond, kus otsuste langetamisel on pikaajalised keskkonnakaalutlused olulisemal kohal kui ühiskonna või indiviidi lühiajaline kasu.

Eesmärgid

  • hoida ja säilitada looduslikku mitmekesisust
  • toetada ressursside tarbimist alla nende taastumisvõime
  • toetada ökoloogiliselt tervikliku, säästvuse põhimõtet järgiva ja keskkonnakaitsepõhimõtteid arvestava seadustiku loomet
  • tõsta ühiskonna keskkonnaalast teadlikkust
  • kaasata oma liikmeid ja avalikkust aktiivselt keskkonnakaitsetegevusse
  • propageerida säästlikku tarbimist
  • aidata kaasa keskkonnahoidlike tehnoloogiate arengule ja kasutuselevõtule
  • reageerida operatiivselt keskkonnaohtlikele projektidele ja tegevustele
  • teadvustada Eesti keskkonnaprobleeme ja otsida neile lahendusi rahvusvahelisel tasemel

Tegevusvormid oma eesmärkide saavutamiseks

  • julge ja avalik aktsioon keskkonda kahjustavate isikute ja organisatsioonide vastu
  • avalik osalemine demokraatlikes protsessides ja seadusloomes
  • koostöö teiste Eesti ja rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonidega
  • koostöö teadusasutuste, teadlaste, võrgustike ja partneritega kogu maailmas
  • suhtlus avalikkusega läbi meedia, ürituste, küsitluste, konverentside jms
  • erinevate publikatsioonide toimetamine ja avaldamine
  • keskkonnaalaste uurimuste ja projektide teostamine
  • enesetäiendamine ja isikliku eeskuju rakendamine

ERLi keskkonnapoliitika on pidevalt muutuv, täienev ja arenev. ERLi täpsem keskkonnaalane suunitlus, eesmärgid ja tegevused on järgnevalt esitatud peamiste teemade kaupa.

Energeetika

ERLi energiateemalise töö eesmärk on taastuvate energiaallikate osakaalu tõstmine Eesti elektritootmises 15% aastaks 2010.

Eesti Roheline Liikumine toetab oma energeetika-alases töös:

  • põlevkivi kui primaarenergiaallika järkjärgulist asendamist taastuvenergiaga;
  • energeetikaprojekte, mis baseeruvad elektrienergia ja soojuse koostootmisel;
  • projekte, mis aitavad kaasa energiatootmise hajutamisele;
  • nüüdisaegsete efektiivsete ning loodushoidlike energiatehnoloogiate tutvustamist ja rakendamist;
  • mitmekülgset energiasäästu elanikkonna koduses majapidamises;
  • infotehnoloogiaprojekte, mis aitavad kaasa energiasäästule;
  • majandushoobade täiendamist taastuvenergia toetamiseks, sealh taastuvallikatest vedelkütuste tootmise ja tarbimise toetamist;
  • kõrge väävlisisaldusega (üle 1,5%) kütteõlide maaletoomise kohest lõpetamist;
  • süsinikukaubanduse käivitamisel Eesti poolt säästetud süsinikukvootide müügist laekunud vahendite sihtotstarbelist suunamist taastuvenergia- ja energiasäästuprojektidele.

Säästva energiakasutuse saavutamiseks ei tohi:

  • jätkuvalt eelisarendada saastaval põlevkivil baseeruvat energiatootmist.

Jäätmekäitlus

ERLi eesmärk jäätmekäitluse valdkonnas on jäätmetekke vähendamine Eestis.

  • edendada jäätmetekke vähendamist nii loodusvarade tõhusama ärakasutamise kui ka toodete eluea pikendamise kaudu
  • toetada riigi poolt (põhiliselt läbi Keskkonnainvesteeringute Keskuse) jäätmekäitlusesse tehtavaid investeeringuid, et saavutada jäätmetekke vähendamine 5% võrra aastas aastani 2010
  • algatusi keskkonda säästvate lahenduste leidmiseks Ida-Virumaa põlevkivikompleksi jäätmete (sealh ohtlike jäätmete) käitlemiseks
  • paberi ja klaasi taaskasutussüsteemide rakendamist
  • vähendada tarbitava mittetaaskasutusest pärit paberi hulka 5% võrra aastas aastani 2010
  • õiglase maksusüsteemi rakendamist, mis tagaks põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega kaasnevate keskkonna- ja sotsiaalsete mõjude kaasamist hinnakujundusse

Jäätmekäitluse valdkonnas ei tohi:

  • keskenduda tekkivate jäätmete käitlussüsteemide ülesehitamisse jäätmetekke aktiivse vähendamise asemel.

Keskkonnakorraldus

ERL on seisukohal, et tõhusa keskkonnakaitse aluseks on hea keskkonnakorraldus.

Eesti Roheline Liikumine toetab keskkonnakorralduses:

  • avalikkusele vaba juurdepääsu tagamist keskkonnainfole ning -otsuste langetamisele;
  • keskkonnajärelvalve olulist tugevdamist;
  • keskkonnahoidliku ressursikasutuse ja -ettevõtluse riikliku programmi loomist;
  • Eesti keskkonnakaitsekulutuste regulaarsete tasuvusuuringute ja tulude-kulude analüüside (riigieelarve, Keskkonnainvesteeringute Keskus, välisabi) koostamist;
  • keskkonnakaitsekulutuste läbipaistvamaks muutmist;
  • riikliku baasfinantseerimistoetuse sisseviimist loodus- ja keskkonnakaitsega tegelevate valitsusvälistele organisatsioonidele.

Metsakaitse

ERLi metsatoimkonna eesmärk on metsade keskkonnahoidliku ja aruka kasutamise edendamine.

Metsatoimkond toetab:

  • metsade mitmekülgset (ökoloogiline, sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik) väärtustamist ühiskonnas, seadusandluses ja metsade praktilisel majandamisel;
  • metsa mittepuiduliste toodete ja nendest saadava tulu osakaalu suurendamist;
  • Eesti metsade majandamise ja puidutööstuse sertifitseerimist FSC-skeemi alusel;
  • maastikuplaneerimise põhimõtete rakendamist metsade majandamisel.

Metsatoimkond usub, et metsade mõistliku majandamise huvides ei tohi:

  • teostada metsamajanduslikke töid kevad-suvisel lindude ja loomade pesitsusperioodil;
  • metsas kasutada väetisi ega kemikaale;
  • kultiveerida metsamaal võõrpuuliike;
  • rajada Eestisse hübriidhaava ega muude võõramaiste liikide istandusi;
  • aastane raiemaht Eestis ületada 5 miljonit tm;
  • raiuda kaitselade metsa.

Metsatoimkond tegutseb järgnevate eesmärkide saavutamise nimel:

  • metsaseadus peab metsa käsitlema kui ökoloogilist objekti ja rahvuskultuuri osa, mitte puidu hankimise kohta – see printsiip peab väljenduma ka Eesti kaadri ja hariduspoliitikas;
  • keskkonna- ning looduskaitse nõudeid tuleb rakendada võrdselt nii tulundus- kui ka kaitsealuses metsas, nii riigi kui ka erametsas;
  • riik peab soodustama tasakaalustatud metsakasutust ja looduskaitset;
  • tuleb luua süsteem metsakasutuse reguleerimiseks ja aastase maksimaalse raiemahu määramiseks;
  • tuleb saavutada tasakaalustatud metsakasutuse maht Eestis – 5–6 miljonit tihumeetrit aastas;
  • lageraiete osakaalu järjepidev vähendamine – kuni poolt Eesti metsast peaks majandatama püsimetsana;
  • range kaitsealuse metsamaa osakaalu suurenemine 20%ni, tagades seeläbi ürgmetsade, loodusmetsade, looduslike koosluste ja ohustatud liikide säilimise;
  • metsamajandajate, metsatööstusfirmade ja ametnike tegevust hinnatakse keskkonnaorganisatsioonide poolt pidevalt „musta“ ja „valge“ nimekirja koostamisega;
  • metsainventuuri ja ametlikult kinnitatud metsamajandamiskava muutmine kohustuslikuks;
  • metsaregistri näol avaliku üleriigilise dünaamilise metsandusliku infosüsteemi loomine, kus sisalduksid pidevalt uuendatavad andmed metsaressursi olemi ja teostatud metsamajanduslike tööde kohta;
  • metsamajandamiskavade koostamisel aluseks olevad üldised raiemahud määratakse maakondade tasandil ökoloogiliselt, sotsiaalselt ja majanduslikult põhjendatud planeerimismudeli alusel;
  • kohustusliku raiutud puidu seaduslikkust tõendava süsteemi loomine riiklikul tasemel;
  • kaitsekorralduskavade väljatöötamine keskkonnaministeeriumi poolt kõikide ohustatud liikide kaitse tagamiseks;
  • uute bioloogilise mitmekesisuse ja keskkonnakaitsega arvestavate raie-eeskirjade väljatöötamine.

Põllumajandus

ERLi eesmärgiks on keskkonnahoidliku põllumajanduse areng Eestis.

Eesti Roheline Liikumine toetab:

  • keskkonnahoidliku majandamise nõuete sätestamist kogu põllumajandustegevusele ja kõigi põllumajandustoetuste sidumist keskkonnakaitsenõuetega;
  • Eesti saamisel Euroopa Liidu liikmeks põllumajanduse eksporditoetuste kaotamist ELis;
  • püüdlusi mahepõllumajanduse osakaalu (selle all oleva maa-ala) suurenemiseks 15%ni kogu põllumajandusest aastaks 2010 ning mahepõllumajandusmeetodite kasutamise tagamist esmajoones keskkonnatundlikel aladel;
  • maastiku ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamist ja suurendamist põllumajandusaladel ning senise maastikustruktuuri rikastamist uute elementide ja sobivate harimisvõtete kasutamisega;
  • ekstensiivse/keskkonnahoidliku eelistamist põllumajanduses ning kunstväetiste kasutamise maksustamist;
  • energiavõsa kasvatamist soodustavate põllumajandustoetuste loomist;
  • maastikuhooldustöid, poollooduslike koosluste niitmist ja karjatamist.

Põllumajanduses ei tohi:

  • eelisarendada keskkonnaohtlikku intensiivset põllumajandust.

Säästev tarbimine

ERLi eesmärk säästva tarbimise valdkonnas on keskkonnahoidlike tarbimisharjumiste levik.

Eesti Roheline Liikumine toetab säästva tarbimise alases töös:

  • tarbekaupade tootmis- ja kasutamisjärgse käitlemisega seotud otseste ja kaudsete kulude arvestamist kauba hindadesse, sealh tooraine hankimise ja sellest põhjustatud võimalike keskkonnakahjustuste likvideerimise hinna arvestamist;
  • kestvustoodete eeliste propageerimist odavate madalakvaliteediliste toodete ees;
  • keskkonnahoidlikku kaupade pakendamise edendamist;
  • kasutatud ja omavalmistatud riiete kandmise populariseerimist;
  • ajutiselt kasutatavate tööriistade, sõidukite jt kaupade laenutamise teenuste edendamist;
  • luksuskaupade maksustamist märksa kõrgemalt kui teiste kaupade käibemaks;
  • mahepõllumajanduslikult toodetud toidu tarbimise osakaalu suurenemist 15%ni kogu tarbitavast toodangust aastaks 2010;
  • mitmekülgse energiasäästu propageerimist elanikkonna koduses majapidamises, kodumajapidamiste elektritarbe vähendamist 10% aastas kuni aastani 2010 ning sealt edasi 5% aastas – samade määradega tuleks tõsta erasektori energiakasutusefektiivsust (SKP/GWh).

Säästva tarbimise huvides ei tohi:

  • õhutada vastava reklaami vahendusel mittevajaliku tarbimise kasvu ega keskkonnavaenulikku tarbimist.

Transport

ERLi eesmärk transpordi vallas on praeguse autokeskse transpordipoliitika asendamine keskkonnahoidliku transpordisüsteemiga.

Eesti Roheline Liikumine toetab transpordisektoris:

  • inimeste ja kaupade liikumis- ja vedamisvajaduse vähendamist transpordi ja maakasutuse planeerimise parema integreerimise abil;
  • liiklust genereerivate infrastruktuuriprojektide optimeerimist liikluse minimaaliseerimise kontekstis;
  • sõiduautode kasutamise vähendamist, eriti linnades, suunates ühistranspordi ja teiste alternatiivide doteerimiseks senise 10% asemel 75% transpordile mõeldud avalikest investeeringutest;
  • transpordiinvesteeringuteks mõeldud kohalike, riiklike ja rahvusvaheliste fondide ja programmide avamist ka ühistranspordiinvesteeringuteks;
  • mitmekesiste meetmete kasutamist transpordi väliskulude sisestamiseks transpordi hinda (diferentseeritud parkimismaksud, teetollid, diferentseeritud aktsiisimaksud erinevatele auto- ja kütusetüüpidele vastavalt nende keskkonnamõjule);
  • keskkonnahoidliku ja tervisliku kergliikluse soodustamist igapäevase liikumisvahendina kergliikluse kavade, jalgrattateede eraldamise/rajamise ja autoliikluse rahustamise programmide kaudu;
  • liikuvatest allikatest pärineva saastekoguse vähendamist 2012. aastaks 50% tasemeni võrreldes 1992. aasta seisuga.

Säästva transpordi saavutamiseks ei tohi:

  • jätkuvalt eelisarendada autokasutusel põhinevat transpordiskeemi.

Veekaitse

ERLi veekaitseteemalise tegevuse eesmärgiks on vee kui ressursi säästev kasutamine.

Eesti Roheline Liikumine toetab veekaitses:

  • veesäästu propageerimist majapidamistes ja ettevõtetes;
  • Eesti lõhejõgede olukorra parandamist;
  • vähemalt 30%lise sanitaarvooluhulga tagamist jõe loomulikus sängis hüdroelektrijaamades;
  • ökoloogiliste veepuhastustehnoloogiate osakaalu suurendamist reovete puhastamisel.

Efektiivse veekaitse tagamiseks ei tohi:

  • raisata joogivett ega piirata lõheliste liikumisvõimalusi nende kudemiseks sobivates jõgedes.

Läänemere kaitse

ERLi eesmärkideks Läänemere kaitsel on kalavarude säästlik kasutamine ning merereostuse vältimine.

Eesti Roheline Liikumine toetab oma töös Läänemere kaitsel:

  • kalapüügimahtude olulist piiramist Läänemerel, lähtudes rahvusvaheliselt reguleeritavate kalaliikide püügikvootide määramisel Rahvusvahelise Mereuurimisnõukogu (ICES) soovitustest;
  • avamere lõhepüügi ajutist peatamist (5 aastaks) Läänemerel looduslike lõhepopulatsioonide kaitseks;
  • säästliku kalanduse põhimõtetest lähtumist kalavarude majandamisel;
  • kalapüügimahtude piiramist kevadisel kudemisajal peamistel kudealadel;
  • Läänemere hüljeste kaitseks kahjutasude karmistamist loomade hukkamisel ning riigieelarvest vahendite eraldamist kaluritele hüljeste poolt tekitatud kahjude hüvitamisek;
  • naftatoodete käitlemisel tekkiva reostuse vähendamist ning kõikide tekkivate naftajäätmete ohutu käitlemise tagamist;
  • avariiohtude vähendamist Läänemerel, kehtestades korra, kus Eesti sadamatesse pääsevad vaid topeltpõhjaga tankerid;
  • reostusohtlike ainete kandumise vähendamist laevadelt Läänemerre;
  • naftajäätmete vastuvõtuseadmete rajamist ning vajaliku varustuse soetamist kõikidesse Eesti suurematesse sadamatesse avariide likvideerimiseks.

Läänemere kaitsmiseks ei tohi:

  • lubada uute reaalset nõudlust ületava võimsusega naftaterminaalide kui potentsiaalsete ohuallikate rajamist Läänemere äärde;
  • jätkata tursapüügiga Läänemere idapoolses osas (Bornholmi saarest idas) kuni tursapopulatsiooni taastumiseni.