Missioon

Eesmärgid

• Hoida ja säilitada looduslikku mitmekesisust
• Toetada ressursside tarbimist alla nende taastumisvõime
• Toetada ökoloogiliselt tervikliku, säästvuse põhimõtet järgiva ja keskkonnakaitsepõhimõtteid arvestava seadustiku loomet
• Tõsta ühiskonna keskkonnaalast teadlikkust
• Kaasata oma liikmeid ja avalikkust aktiivselt keskkonnakaitsetegevusse
• Propageerida säästlikku tarbimist
• Aidata kaasa keskkonnasõbralike tehnoloogiate arengule ja kasutuselevõtule
• Reageerida operatiivselt keskkonnaohtlikele projektidele ja tegevustele
• Teadvustada Eesti keskkonnaprobleeme ja otsida neile lahendusi rahvusvahelisel tasemel

Tegevusvormid oma eesmärkide saavutamiseks

• Julge ja avalik aktsioon keskkonda kahjustavate isikute ja organisatsioonide vastu
• Avalik osalemine demokraatlikes protsessides ja seadusloomes
• Koostöö teiste Eesti ja rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonidega
• Koostöö teadusasutuste, teadlaste, võrgustike ja partneritega kogu maailmas
• Suhtlus avalikkusega läbi meedia, ürituste, küsitluste, konverentside jms
• Erinevate publikatsioonide toimetamine ja avaldamine
• Keskkonnaalaste uurimuste ja projektide teostamine
• Enesetäiendamine ja isikliku eeskuju rakendamine

ERL keskkonnapoliitika on pidevalt muutuv, täienev ja arenev. ERL täpsem keskkonna-alane suunitlus, eesmärgid ja tegevused on järgnevalt esitatud peamiste teemade kaupa.

Energeetika

ERL energiateemalise töö eesmärk on taastuvate energiaallikate osakaalu tõstmine Eesti elektritootmises 15% aastaks 2010.

Eesti Roheline Liikumine toetab oma energeetika-alases töös:

• Põlevkivi kui primaarenergia allika järkjärgulist asendamist taastuvenergiaga
• Energeetikaprojekte, mis baseeruvad elektrienergia ja soojuse koostootmisel
• Projekte, mis aitavad kaasa energiatootmise hajutamisele
• Kaasaegsete efektiivsete ning loodussõbralike energiatehnoloogiate tutvustamist ja rakendamist
• Mitmekülgset energiasäästu elanikkonna koduses majapidamises
• Infotehnoloogiaprojekte, mis aitavad kaasa energiasäästule
• Majandushoobade täiendamist taastuvenergia toetamiseks, sealhulgas taastuvallikatest vedelkütuste tootmise ja tarbimise toetamist
• Kõrge väävlisisaldusega (üle 1,5%) kütteõlide maaletoomise kohest lõpetamist
• Süsinikukaubanduse käivitamisel Eesti poolt säästetud süsinikukvootide müügist laekunud vahendite sihtotstarbelist suunamist taastuvenergia- ja energiasäästuprojektidele

Säästva energiakasutuse saavutamiseks ei tohi:

• Jätkuvalt eelisarendada saastaval põlevkivil baseeruvat energiatootmist.

Jäätmekäitlus

ERL eesmärk jäätmekäitluse valdkonnas on jäätmetekke vähendamine Eestis.

• Edendada jäätmetekke vähendamist nii loodusvarade tõhusama ärakasutamise kui toodete eluea pikendamise kaudu
• Toetada riigi poolt (põhiliselt läbi Keskkonnainvesteeringute Keskuse) jäätmekäitlusesse tehtavaid investeeringuid saavutamaks jäätmetekke vähendamine aastani 2010 5% võrra aastas
• Algatusi keskkonda säästvate lahenduste leidmiseks Ida-Virumaa põlevkivikompleksi jäätmete (sh. ohtlike jäätmete) käitlemiseks
• Paberi ja klaasi taaskasutussüsteemide rakendamist
• Vähendada tarbitava mittetaaskasutusest pärit paberi hulka 5% võrra aastas aastani 2010
• Õiglase maksusüsteemi rakendamist, mis tagaks põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega kaasnevate keskkonna- ja sotsiaalsete mõjude kaasamist hinnakujundusse

Jäätmekäitluse valdkonnas ei tohi:

• Keskenduda tekkivate jäätmete käitlussüsteemide ülesehitamisse jäätmetekke aktiivse vähendamise asemel.

Keskkonnakorraldus

ERL on seisukohal, et tõhusa keskkonnakaitse aluseks on hea keskkonnakorraldus.
Eesti Roheline Liikumine toetab keskkonnakorralduses:

• Avalikkusele vaba juurdepääsu tagamist keskkonnainfole ning -otsuste langetamisele
• Keskkonnajärelvalve olulist tugevdamist
• Keskkonnasõbraliku ressursikasutuse ja -ettevõtluse riikliku programmi loomist
• Eesti keskkonnakaitsekulutuste regulaarsete tasuvusuuringute ja tulude-kulude analüüside (Riigieelarve, Keskkonnainvesteeringute Keskus, välisabi) koostamist
• Keskkonnakaitsekulutuste läbipaistvamaks muutmist
• Riikliku baasfinantseerimistoetuse sisseviimist loodus- ja keskkonnakaitsega tegelevate valitsusvälistele organisatsioonidele.

Metsakaitse

ERL metsatoimkonna eesmärk on metsade keskkonnasõbraliku ja aruka kasutamise edendamine.

Metsatoimkond toetab:

• Metsade mitmekülgset (ökoloogiline, sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik) väärtustamist ühiskonnas, seadusandluses ja metsade praktilisel majandamisel
• Metsa mittepuiduliste toodete ja nendest saadava tulu osakaalu suurendamist
• Eesti metsade majandamise ja puidutööstuse sertifitseerimist FSC skeemi alusel
• Maastikuplaneerimise põhimõtete rakendamist metsade majandamisel

Metsatoimkond usub, et metsade mõistliku majandamise huvides ei tohi:

• Teostada metsamajanduslikke töid kevad-suvisel lindude ja loomade pesitsusperioodil
• Metsas kasutada väetisi ega kemikaale
• Kultiveerida metsamaal võõrpuuliike
• Rajada Eestisse hübriidhaava ega muude võõramaiste liikide istandusi
• Aastane raiemaht Eestis ületada 5 miljonit tm
• Raiuda kaitselade metsa

Metsatoimkond tegutseb järgnevate eesmärkide saavutamise nimel:

• Metsaseadus peab metsa käsitlema kui ökoloogilist objekti ja rahvuskultuuri osa, mitte puidu hankimise kohta. See printsiip peab väljenduma ka Eesti kaadri ja hariduspoliitikas.
• Keskkonna- ning looduskaitse nõudeid tuleb rakendada võrdselt nii tulundus- kui kaitsealuses metsas, nii riigi kui erametsas.
• Riik peab soodustama tasakaalustatud metsakasutust ja looduskaitset.
• Tuleb luua süsteem metsakasutuse reguleerimiseks ja aastase maksimaalse raiemahu määramiseks.
• Tuleb saavutada tasakaalustatud metsakasutuse maht Eestis: 5-6 miljonit tihumeetrit aastas.
• Lageraiete osakaalu järjepidev vähendamine; kuni poolt Eesti metsast peaks majandatama püsimetsana.
• Range kaitse all oleva metsamaa osakaalu suurenemine 20%-ni, tagades seeläbi ürgmetsade, loodusmetsade, looduslike koosluste ja ohustatud liikide säilimise
• Metsamajandajate, metsatööstusfirmade ja ametnike tegevust hinnatakse keskkonnaorganisatsioonide poolt pidevalt "musta" ja "valge" nimekirja koostamisega.
• Metsainventuuri ja ametlikult kinnitatud metsamajandamiskava muutmine kohustuslikuks
• Metsaregistri näol avaliku üleriigilise dünaamilise metsandusliku infosüsteemi loomine, kus sisalduksid pidevalt uuendatavad andmed metsaressursi olemi ja teostatud metsamajanduslike tööde kohta.
• Metsamajandamiskavade koostamisel aluseks olevad üldised raiemahud määratakse maakondade tasandil ökoloogiliselt, sotsiaalselt ja majanduslikult põhjendatud planeerimismudeli alusel.
• Kohustusliku, raiutud puidu seaduslikkust tõendava süsteemi loomine riiklikul tasemel
• Kaitsekorralduskavade välja töötamine keskkonnaministeeriumi poolt kõikide ohustatud liikide kaitse tagamiseks.
• Uute, bioloogilise mitmekesisuse ja keskkonnakaitsega arvestavate raie-eeskirjade välja töötamine.

Põllumajandus

ERL eesmärgiks on keskkonnasõbraliku põllumajanduse areng Eestis.

Eesti Roheline Liikumine toetab:

• Keskkonnasõbraliku majandamise nõuete sätestamist kogu põllumajandustegevusele, kõigi põllumajandustoetuste sidumist keskkonnakaitsenõuetega
• Eesti saamisel Euroopa Liidu liikmeks põllumajanduse eksporditoetuste kaotamist EL-is
• Püüdlusi mahepõllumajanduse osakaalu (selle all oleva maa-ala) suurenemiseks 15%-ni kogu põllumajandusest aastaks 2010 ning mahepõllumajandus-meetodite kasutamise tagamist esmajoones keskkonnatundlikel aladel
• Maastiku ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamist ja suurendamist põllumajandusaladel ning senise maastikustruktuuri rikastamist uute elementide ja sobivate harimisvõtete kasutamisega
• Ekstensiivse/keskkonnasõbraliku eelistamist põllumajanduses ning kunstväetiste kasutamine maksustamist
• Energiavõsa kasvatamist soodustavate põllumajandustoetuste loomist
• Maastikuhooldustöid, poollooduslike koosluste niitmist ja karjatamist

Põllumajanduses ei tohi:

• Eelisarendada keskkonnaohtlikku intensiivset põllumajandust

Säästev tarbimine

ERL eesmärk säästva tarbimise valdkonnas on keskkonnasõbralike tarbimisharjumiste levikut.

Eesti Roheline Liikumine toetab säästva tarbimise alases töös:

• Tarbekauba tootmise ja kasutamisjärgse käitlemisega seotud otseste ja kaudsete kulude arvestamist kauba hindadesse, sh tooraine hankimise ja sellest põhjustatud võimalike keskkonnakahjustuste likvideerimise hinna arvestamist
• Kestvustoodete eeliste propageerimist odavate madalakvaliteediliste toodete ees
• Keskkonnasõbralikku kaupade pakendamise edendamist
• Kasutatud ja endavalmistatud riiete kandmise populariseerimist
• Ajutiselt kasutatavate tööriistade, sõidukite jt. kaupade laenutamise teenuste edendamist
• Luksuskaupade maksustamist märksa kõrgemalt kui teiste kaupade käibemaks
• Mahepõllumajanduslikult toodetud toidu tarbimise osakaalu suurenemist 15%-ni kogu tarbitavast toodangust aastaks 2010
• Mitmekülgse energiasäästu propageerimist elanikkonna koduses majapidamises, kodumajapidamiste elektritarbe vähendamist 10% aastas kuni aastani 2010 ning sealt edasi 5% aastas. Samade määradega tuleks tõsta erasektori energiakasutusefektiivsust (SKP/GWh).

Säästva tarbimise huvides ei tohi:

• Õhutada vastava reklaami vahendusel mittevajalikku tarbimise kasvu ning keskkonnavaenulikku tarbimist

Transport

ERL eesmärk transpordi alal on praeguse autokeskse transpordipoliitika asendamine keskkonnasõbraliku transpordisüsteemiga.

Eesti Roheline Liikumine toetab transpordisektoris:

• Inimeste ja kaupade liikumis- ja vedamisvajaduse vähendamist transpordi ja maakasutuse planeerimise parema integreerimise abil
• Liiklust genereerivad infrastruktuuriprojektide optimeerimist liikluse minimaaliseerimise kontekstis
• Sõiduautode kasutamise vähendamist eriti linnades, suunates ühistranspordi ja teiste alternatiivide doteerimiseks senise 10% asemel 75% transpordile mõeldud avalikest investeeringutest
• Transpordi investeeringuteks mõeldud kohalike, riiklike ja rahvusvaheliste fondide ja programmide avamist ka ühistranspordi investeeringuteks
• Mitmekesiste meetmete kasutamist transpordi väliskulude sisestamiseks transpordi hinna sisse (diferentseeritud parkimismaksud, teetollid, diferentseeritud aktsiisimaksud erinevatele auto- ja kütusetüüpidele vastavalt nende keskkonnamõjule).
• Keskkonnasõbraliku ja tervisliku kergliikluse soodustamist igapäevase liikumisvahendina kergliikluse kavade, jalgrattateede eraldamise/rajamise ja autoliikluse rahustamise programmide kaudu
• Liikuvatest allikatest pärineva saastekoguse vähendamist 2012. aastaks 50% tasemeni 1992. aasta seisuga võrrelde

Säästva transpordi saavutamiseks ei tohi:

• Jätkuvalt eelisarendada autokasutusel põhinevat transpordiskeemi

Veekaitse

ERL veekaitse teemalise tegevuse eesmärgiks on vee kui ressursi säästev kasutamine.

Eesti Roheline Liikumine toetab veekaitses:

• Vee säästmise propageerimist majapidamistes ja ettevõtetes
• Eesti lõhejõgede olukorra parandamist
• Vähemalt 30%-lise sanitaarvooluhulga tagamist jõe loomulikus sängis hüdroelektrijaamades
• Ökoloogiliste veepuhastustehnoloogiate osakaalu suurendamist reovete puhastamisel

Efektiivse veekaitse tagamiseks ei tohi:

• Raisata joogivett ega piirata lõheliste liikumisvõimalusi nende kudemiseks sobivates jõgedes

Läänemere kaitse

ERL eesmärkideks Läänemere kaitsel on kalavarude säästlik kasutamine ning merereostuse vältimine.

Eesti Roheline Liikumine toetab oma töös Läänemere kaitsel:

• Kalapüügimahtude olulist piiramist Läänemerel lähtudes rahvusvaheliselt reguleeritavate kalaliikide püügikvootide määramisel Rahvusvahelise
• Mereuurimisnõukogu (ICES) soovitustest
• Avamere lõhepüügi ajutist peatamist (5 aastaks) Läänemerel looduslike lõhepopulatsioonide kaitseks
  säästliku kalanduse põhimõtetest lähtumist kalavarude majandamisel
• Kalapüügimahtude piiramist kevadisel kudemisajal peamistel kudealadel
• Läänemere hüljeste kaitseks kahjutasusude karmistamist loomade hukkamisel ning
• Riigieelarvest vahendite eraldamist kaluritele hüljeste poolt tekitatud kahjude hüvitamiseks
• Naftatoodete käitlemisel tekkiva reostuse vähendamist ning kõigi tekkivate naftajäätmete ohutu käitlemise tagamist
• Avariiohtude vähendamist Läänemerel, kehtestades korra, kus Eesti sadamatesse pääsevad vaid topeltpõhjaga tankerid; reostusohtlike ainete kandumise vähendamist laevadelt Läänemerre
• Naftajäätmete vastuvõtuseadmete rajamist ning vajaliku varustuse soetamist kõigisse
• Eesti suurematesse sadamatesse avariide likvideerimiseks

Läänemere kaitsmiseks ei tohi:

• Lubada uute, reaalset nõudlust ületava võimsusega naftaterminaalide kui potentsiaalsete ohuallikate rajamist Läänemere äärde
• Jätkata tursapüügiga Läänemere idapoolses osas (Bornholmi saarest idas) kuni tursapopulatsiooni taastumiseni