PRESSITEADE

Eesti Vabariigi Valitsus on peatselt arutamas põlevkivisektori keskkonnamaksude tõstmise kava järgnevaks 15 aastaks. Eesti Roheline Liikumine soovitab valitsusel valida karmimad so. kõrgemad saastemaksud. Saastav põlevkivisektor peab lõpuks alustama mahukaid keskkonnainvesteeringuid; elektri hinnatõusu tõttu hakkaks ka ulatuslikum energiasäästmine.

Euroopa Liitu pürgivas Eestis on saastemaksud (maksud, mida tasuvad looduskeskkonna reostajad ja loodusressursside tarbijad) senini märkimisväärselt madalamad kui Euroopa Liidus ja teistes Ida-Euroopa riikides. Majanduslikult raskel 1990ndate esimesel poolel tegi valitsus Eesti põlevkivienergeetika sektorile möönduse, rakendades põlevkivi kaevandamise, põletamise ja töötlemise jäätmetele 10 korda väiksemat saastetasu määra kui teiste sama ohtlikkusega jäätmetele. Et tasuta lõunaid pole, peab selline saastava põlevkivienergeetika doteerimine lõppema ja vastavad ettevõtted alustama mahukaid keskkonnainvesteeringuid.

Valitsuse istungil tulevad kaalumisele saastemaksude tõstmise erinevad määrad; Eesti Roheline Liikumine (ERL) soovitab valitsusel otsustada saastemaksude äkilisema tõstmise poolt. Keskkonnmaksud on arenenud riikides soodustanud keskkonnasõbralikumate tootmistehnoloogiate arengut; ka Euroopa Liit tervikuna on algatamas ambitsioonikat "rohelist" maksureformi, et vähendada tööjõuga seotud maksukoormust ning suurendada loodusvarade kasutamise maksustamist. Samas suunas peaks liikuma ka Eesti.

Eesti Vabariik on võtnud Euroopa Liidu ees kohustuse investeerida aastatel 2000-2006 keskkonnakaitsesse 1,35 miljardit Eurot. Mingi osa sellest summast saadakse EL-i eelstruktuurifondidest ja välisabist, kuid oluline osa investeeringutest tuleb teha Eesti erasektoril ja riigil. Kui valitsus saastemaksude taset ettevõtjate lobby tulemusena piisava kiirusega tõsta ei julge, ei suudeta ka Euroopa Komisjonile antud keskkonnainvesteeringute lubadustest kinni pidada. Tulemuseks oleks järjekordne näide sellest, kuivõrd suutmatud me oleme täitma Euroopa Liiduga liitumise eufoorias antud kõlavaid lubadusi. Reostava tööstusega riigi maine hakkaks loodushoidu üha enam väärtustaval Lääne turul kindlasti vähendama Eesti kaupade konkurentsivõimet.

LISAINFO:
Peep Mardiste, ERL koordinaator
Telefon: (27) 422532 ja (250) 78111, faks: (27) 409140, e-mail: pepe [ät] ut.ee, URL: www.roheline.ee

Eesti Roheline Liikumine (ERL) on 1988. aastal asutatud keskkonnakaitsega tegelev mittetulunduslik organisatsioon, mille eesmärgiks on suunata Eesti ühiskonda loodushoiule ja säästlikule eluviisile. ERL-i sisuline keskkonnakaitseline tegevus toimub 13-s temaatilises töörühmas. Ühtlasi on Eesti Roheline Liikumine katusorganisatsiooniks 15-le üle Eesti paiknevale kohalikule rohelisele liikumisele. ERL-il on üle 200 liikme.