PRESSITEADE

Täna, 7. detsembril kell 15.00 kohtuvad Eesti valitsusväliste organisatsioonide esindajad keskkonnaminister Heiki Kranichiga. Kohtumisel edastatakse ministrile ka organisatsioonide seisukohad päevakajalistel keskkonnateemadel. Ministrile edastatakse järgmised ettepanekud:

Saaremaa süvasadam

Valitsusvälised keskkonna- ja looduskaitseorganisatsioonid leiavad, et kiirustamine Saaremaa süvasadama asukohavaliku keskkonnamõjude hindamise (KMH) akti ümbervaatamisel võib osutuda taas väga lühinägelikuks aktsiooniks. Mereinstituudi poolt "(eel)aruandeks" tituleeritud süvasadama KMH akti lõpule viimise uueks tähtajaks on planeeritud 10. detsember 1999.a. Eelmine Mereinstituudi poolt koostatud süvasadama asukohavaliku KMH akt tunnistati Keskkonnaministeeriumi ekspertkomisjoni poolt 19. novembril 1999 ebapiisavaks ning saadeti tagasi täiendamiseks. VVO-d ei saa aktsepteerida ilmselt potentsiaalse investori poolt dikteeritud tempot ning leiavad, et Keskkonnaministeerium peaks "aja maha võtma" ning tõsiselt kaaluma KMH-d valdava rahvusvahelise neutraalse eksperdi kaasamist protsessi.

Maa erastamine

Palume kiiresti käivitada erastatavate maade looduskaitseväärtuste inventuur, millele oleme valmis oluliselt kaasa aitama. Kõige kiirem on enampakkumisele minevate maadega, mille looduskaitseline väärtus tuleks enne erastamist kindlasti ära hinnata. Keskkonnaministeerium peaks määratlema riigi huvi tagastamata eramaade suhtes. Seda tegemata jättes võib tekkida riigile küllalt suur kahju, kui riik hakkab pärast erastamist väärtuslikke maid tagasi ostma. Oleme seisukohal, et kaitsealade sihtkaitsevööndites ja looduskaitsealade piiranguvööndites ei ole õigustatud maade müük enampakkumistel. Kaitsealade arendamise huvides oleks õige, et kaitsealal asuvad maad saadaks erastada ainult ostueelisõiguse alusel olemasolevate hoonete juurde. Ülejäänud juhtudel tuleks riigipoolsete kulutuste vähendamiseks jätta maa riigi omandisse.

Loodusharidus

Loodus- ja keskkonnahariduse seis on tervikuna üldharidus- ja huvikoolides kehv; tõelist loodusharidust annavad ainult üksikud entusiastidest bioloogiõpetajatega koolid. Riik praktiliselt ei toeta süvaõppega koole. Paneme ette moodustada Tallinna, Pärnu ja Tartu noorte loodusmajade baasil loodusõppe ja keskkonnainfokeskused, kus oleks piirkondlik õppematerjalide laenutamise võimalus, ürituste korraldamise ruumid jne. Riigipoolse huvi korral oleme väga huvitatud koostööst loodushariduse taseme tõstmisel. Keskkonnaministeerium võiks tõsiselt kaaluda mehitatud looduskaitsealade baasil kooliõpilastele suviste loodusõppelaagrite korraldamist. Peame vajalikuks keskkonnakoolituse osa tõstmist 5 protsendini riigiametnikele tehtavates täiendkoolitustes. Hetkel on see umbes 0,01% koolituste kogumahust.

Avalikkuse informeerimine ja kaasamine

Valitsusvälised loodus- ja keskkonnakaitseorganisatsioonid oleks oma teadmiste ja kogemustega meeleldi valmis riiklikke struktuure toetama; sujuv ja tihe koostöö peaks olema kõigi osapoolte huvides. Koostöö eelduseks on ministeeriumipoolne valitsusväliste organisatsioonide pidev informeerimine plaanitavatest kavadest, projektidest ja seaduseelnõudest ning vastavatesse protsessidesse kaasamine kohe algusest. Avalikkusega konsulteerimine peaks saama keskkonnaministeeriumis iseenesestmõistetavaks ja hästi toimivaks praktikaks. Ministeerium peaks leidma eelinfo levitamiseks operatiivse infokanali (näiteks e-maili list Loodusaeg?); seaduseelnõude mustandid peaks olema kättesaadaval ministeeriumi kodulehel.

Energiasektori saastemaksude leevendamine

Majandusministeeriumi oktoobrikuine taotlus leevendada AS Narva Elektrijaamade saastemaksude kasvutempot on taunitav ja ohtlik pretsedent, kus ettevõte soovib kulusid kärpida loodushoiu arvelt. Suutmata täita endale võetud keskkonnainvesteeringute kohustusi, mõjutab ettevõte riigi keskkonnapoliitikat nõrgenemise suunas. Aastaid ette valmistatud ja kõigi asjast huvitatud osapoolte (sh. majandusministeerium) leppena valminud keskkonnastrateegia muutmise algatamine mistahes ettevõtte soovil näitaks ka, et kogu keskkonnastrateegiani jõudmise osaluse ja üksmeelele jõudmise protsess oli mõttetu. Eesti peaks palju aktiivsemalt otsima võimalusi keskkonnasõbralikuma alternatiivenergeetika (tuul, päike, väikehüdro, energiavõsa jne) arendamiseks ja energiasäästuks. Alternatiivenergeetika ei saa veel asendada põlevkivi kütmist, kuid põlevkivienergeetikale ei tohiks teha mingeid eelistusi. Soov kasvõi keskkonnakaitse hinnaga elektri hinnatõusu (mis annaks olulise tõuke energiasäästu ja alternatiivide rakendumisele) vältida pole õige.

Eesti-Soome leppega paika pandud eesmärk vääveldioksiidi (SO2) emissioone 80% võrra vähendada oli reaalne, kui majandusministeerium selles suunas kohe tegutsema oleks hakanud. Sooviga hiljem riikidevaheline lepet muuta ja SO2 emissioone vaid 65% vähendada näitab meie halba kodutööd ja suutmatust rahvusvahelisi kohutusi täita. Eesti põlevkivienergeetika saastemaksude vähendamise soovist on teadlik ka Euroopa Komisjon, kes sellesse kuuldavasti taunivalt suhtub.

Kevad-suviste raiete keelustamine

Mõistes, kui oluline Eesti majandusele on metsa kasutamisest saadav tulu, tunneme tõsist muret Eesti metsade bioloogilist mitmekesisust, tootlikust, uuenemisvõimet ja elujõulisust kajastavate kevadiste ja suviste metsaraiete toimumise pärast. Niisugune raie on vastuolus nii Eesti metsapoliitikaga, Eesti keskkonnastrateegiaga, säästva arengu seadusega, bioloogilise mitmekesisuse kaitse konventsiooniga kui ka Eestis aastasadu püsinud heade tavadega metsa kasutamisel. Olles tutvunud erinevate ekspertide arvamustega kevadise ja suvise metsaraie tagajärgedest, teeme ettepaneku keelustada Eestis metsaraie ajavahemikul 1. aprillist 31. juulini.

Kommentaariks:

Avalik arvamus 1999

Kaks sellel aastal Eesti elanike hulgas läbi viidud avaliku arvamuse uuringut "Mets ja inimene" ja "Inimene ja loodus" viitavad järgnevale:

* Valdav osa Eesti elanikkonnast leiab üldistatuna, et looduskaitsele, säästvale arengule ja metsade kaitsele tuleks riigi poolt pöörata palju enam tähelepanu, kaitsealasid võiks olla senisest rohkem;

* Üle poole elanikest on nõus looduse kaitse nimel maksma aastas 100-200 krooni rohkem makse;

* Kolmveerand eestimaalastest on valmis tarbima ökomärgisega puidutooteid ja leiavad, et Eesti metsade kaitsmine on oluline ka maailmamastaabis;

* Metsa elatisena kasutavate inimeste hulgas (18% elanikkonnast) on esikohal metsasaadused nagu marjad ja seened, küttepuud, turism, jaht ja alles seejärel puidu müük;

* 1/5 vastanute jaoks seostub metsaraie neile armsa metsa maharaiumisega viimase 3 aasta jooksul;

* Poolte Eesti elanike jaoks on tähtsaimaks loodusinfo saamise allikaks televisioon;

* Üle poole küsitletutest ei oska nimetada ühtegi haruldast või ohustatud või vanade metsadega seotud looma, taime;

* Ligi pooled vastanutest leiavad, et kõige efektiivsemaks viisiks loodust kaitsta on inimeste senisest suurem informeerimine ja kaasamine.

Ülaltoodud ettepanekud teevad keskkonnaministrile Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Eestimaa Looduse Fond, Looduskaitseühistu "Kotkas", Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering.