|
Rahvusvaheline VVOde koostööfoorum Karjalas |
|
Maret Merisaar
Vene Föderatsiooni (VF) kuuluvas Karjala vabariigis toimus käesoleva aasta 15.-16. septembril rahvusvaheline konverents, kus hinnati Loode-Venemaa kodanikuühiskonna arengu seisu ja tulevikuväljavaateid. Kolmanda sektori foorumite korraldamisega on Venemaal algust tehtud alles hiljaaegu (2003. aastal Moskvas, 2004. aastal Peterburis ja Doni äärses Rostovis, 2005 aastal Irkutskis ning Petrozavodskis).
Karjala Vabariik on Venemaal muudetud kodanikuühiskonna väljakujundamise katsealaks. Nii loodi kohaliku parlamendi juurde hiljuti VVO-de ümarlaud/nõukoda, kus on esindatud kõigi olulisemate valdkondade organisatsioonid. Petrozavodski linnapea sõnul näitas hiljutine uurimus, et 60% linna kodanikest kuuluvad vähemalt ühte ühiskondlikku organisatsiooni ja 1/3 on olnud kaasatud mingi otsuse langetamisse. Foorumi ettekannetest oli suurim osa pühendatud noorsootööle ja laste õiguste kaitsele. Keskkonnateemadest rääkis Ülevenemaalise Looduskaitse Seltsi Karjala sektsiooni esimees professor Vladimir Lukanin ja Puhta Läänemere Ühenduse (Coalition Clean Baltic - CCB) 15 aasta pikkust tegevust ning olulisemaid käsitlusteemasid tutvustas allakirjutanu. Venemaalt kuulub CCB 27-liikmelisse perre kaks organisatsiooni Kalinigradist ja kolm Peterburist. Ka suur osa Karjalast asub Läänemere valgalal, kuid sealsed rohelised ja looduskaitse selts on alles CCB koostööpartneri staatuses.
16. septembril kutsuti kokku temaatilised ümarlauad, mille raames koguneti näiteks Loode Venemaa veemajandusprobleemide arutamiseks Põllumajandusministeeriumisse. (Keskkonna ehk loodusvarade ministeeriumid on Venemaal üleriigilise ukaasiga hiljuti ära kaotatud.) Karjala on teatavasti rikas metsade, jõgede ja väikejärvede poolest. 55% jõgedest kuulub Valge mere, 25% Onega järve ja 20% Laadoga järve valgalasse. Kuigi veevarusid tundub olevat küllaga, on veekogude isepuhastusvõime külma kliima tõttu siiski küllalt nõrk ning ümarlaual räägiti vee kui strateegilise ressursi tähtsusest. Ollakse valmis koostööks teiste Läänemere piirkonna veemajandusspetsialistidega, et välja töötada Põhja Euroopa ühised hea veemajanduse tavad. Piiriülese koostöö kogemused on Karjalas seotud Soome piiril asuvate märgalade ja väikejõgede ühise majandamiskava koostamisega. Selleks on loodud ka rahvusvaheline projekti töörühm.
Peipsi Koostöökeskuse (CTC) tutvustas oma kogemusi üldsusega konsulteerimise meetodite juurutamisel ning Eesti ja Vene piiriülese koostöö edendamisel. Lisaks sellele pakkus kuulajatele huvi CTC koostatud ülevaade Vene Föderatsiooni seadustest, mis võimaldavad üldsusel osaleda keskkonnaalaste otsuste langetamisel.
Karjala Roheliste Assotsiatsiooni esindaja Dmitri Rõbakov, kes on palju sõna võtnud kohalike metsade majandamise teemadel, oli väga kriitiline ka veevarude kaitse ja kontrolli korraldamise suhtes. Ümarlaua deklaratsiooni palus ta sisse kirjutada põhimõte “saastaja maksab”, töötada välja rahaliste vahendite kasutamise avaliku seire mehhanism ning täiustada avalikkuse ja vastutavate ametiisikute teavitamist veemajanduslikest ja keskkonnakaitsepoliitilistest küsimustest massiteabevahendite kaudu.
Foorumi lõppdokumendid lubati avaldada veebis aadressil
http://www.kareliazs.ru
Karjala Ökoloogide häälekandja “Roheline Leht” on leitav aadressil
http://zellist.narod.ru
2004. aasta mais avaldatud Euroopa Liidu Naabruspoliitika kohta võib lisateavet leida aadressilt
http://europa.eu.int/comm/world/enp
|
