Uue töötaja tutvustus

Triinu Vaab 

  ERLis alustasin tööd käesoleva aasta veebruaris. Eelnevalt töötasin veidi üle 4 aasta Valga Maavalitsuses. Olen lõpetanud Eesti Maaülikooli maastikuarhitektuuri erialal.

 ERLis jagunevad minu tööülesanded laias laastus kaheks:

1) Olen nn planeeringute ekspert ning vean projekti, mille eesmärk on abistada kodanikke ja/või nende ühendusi planeerimisprotsessides (sh keskkonnamõju hindamise protsessides) osalemisel. Abipalvetele vastamisega paralleelselt otsin ka ise suure potentsiaalse avaliku huvi ja/või keskkonnamõjuga planeerimisjuhtumeid, milles osaleda. Protsessides osalemisega püüan kaasa aidata sellele, et ei kavandataks keskkonnavaenulikke ning avalikke huve mittearvestavaid tegevusi.

2) Olen ERLi kontaktisik Kesk- ja Ida-Euroopa keskkonnaorganisatsioone ühendavas võrgustikus - CEE Bankwatch Network. Võrgustiku eesmärk on ära hoida suurte rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide keskkonnavaenulikke investeeringuid. Selleks tuleb hästi kursis olla EL-i erinevate poliitikate ja finantseerimiskavadega. Muuhulgas tuleb n-ö silma peal hoida ka suurematel  energeetika ja transpordi-infrastruktuuri projektidel (nt Saaremaa sild, Tallinn-Tartu maantee).

  Triinu üleskutse

Projekti "Ekspertabi kohalikele kogukondadele loodusvarade kasutamise teemalistes planeerimisprotsessides osalemisel" raames on kavas kohalikele elanikele infopäevade korraldamine. Infopäevade eesmärk on harida inimesi erinevates (kuid eelkõige loodusvarade kasutamise teemalistes) planeerimis- ja keskkonnamõju hindamise protsessides osalemise võimaluste osas. Siinkohal üleskutse ERLi liikmetele: andke palun teada, kui teie kodukandi elanike seas on huvilisi, kes osaleksid seesugusel infopäeval? Kui jah, kas on võimalik seda mõne käimasoleva protsessiga siduda (st siduda n-ö teooria ja konkreetne juhtum)? Kas oleksite nõus olema ERL-i kontaktisikuks (või soovitada kedagi, kes selleks sobiks) infopäeva ettevalmistamisel? St tegeleks info edastamisega ning aitaks leida enamikele sobiva kuupäeva ja koha.  

Toimunud tegevused

Koolitati välja maailmahariduse agendid

Siim Soplepmann, maailmahariduse projekti juht

„Maailmahariduse agentide" projekti eesmärgiks on tutvustada maailmahariduslikke teemasid (õiglane kaubandus, kliimamuutused, mahepõllumajandus, GMO-d, jne) koolides läbi huvitavate ürituste ning parandada õpilaste ja õpetajate teadmisi maailma asjadest. "Maailmahariduse agentide" projekti tegevus seisneb õpilaste poolt korraldatud ürituste ja teemapäevade läbiviimises koolides, millele pakub olulist tuge Eesti Rohelise Liikumise poolt välja töötatud ürituste formaadid, teemade eksperdid ning vajalikud teemakohased materjalid. „Maailmahariduse agentide" projekt kaasab aktiivsemaid noori ning annab neile võimaluse muuta oma elukeskkonda. Hetkel on aktiivseid liikmeid agentide hulgas 9, kellest 6 asuvad Tartus, kõikide liikmete hulk ületab napilt 20 inimest. Esindatud on 4 kooli. Sügisel kavatsetakse osalevate koolide võrgustikku laiendada. Eesmärgiks olime seadnud kümme inimest ja 4 kooli Tartus, mis sai ka peaaegu täidetud. Suveks planeerime kahte toredat üritust maailmahariduse agentidega, mis võimaldaks erinevate koolide õpilastel omavahel paremini tuttavaks saada ning teha mõni tegu, millel on sotsiaalse või loodusliku keskkonna paremaks muutmisele suunatud mõõde.  

Transpordi planeerimisest Tartus

Ilmar Part, säästva transpordi ekspert

Selle aasta alguses uuendas Tartu linnavalitsus Tartu arengustrateegiat 2030. Selleks puhuks kutsuti erinevate huvigruppide ja organisatsioonide esindajaid kokku töörühmadesse, et arutada kas ja kuidas Tartu pikaajalist arengustrateegiat oleks vaja muuta. Mind, kui ERLi säästva transpordi eksperti, kutsuti osalema elukvaliteedi töörühma, kus olin ainus mittetulundussektori esindaja.

Töörühm sai kokku ühe korra, mille järgi sai esitada ka kirjalikke ettepanekuid. Meie ja teiste osalejate suuliste ja kirjalike ettepanekute toel kirjutati Tartu arengustrateegia transporti puudutavatesse peatükkidesse sisse sellised uued või muudetud lõigud:

Allvisioon

·         Transpordipoliitika kujundamisel, -infrastruktuuri rajamisel ja transpordiliikide doteerimisel lähtutakse liikluse energiasäästlikkusest, majanduslikust efektiivsusest ja kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamisest.

·         Tänavavõrgu arendamisel pööratakse tähelepanu liiklusohutusele. Kesklinnas on laiendatud jalgsikäimise tsoone ja kasutatakse pargi ja jaluta süsteemi.

·         Linnasisene liiklus on lahendatud võttes arvesse vajadust soosida ühistransporti ja kergliiklust.

·         Sõiduauto kasutust vähendatakse tänaselt kolmandikult alla viiendikuni kogu linna transpordimahust ja aastaks 2030 on taastuvenergia kasutuse osakaal mootorsõidukites jõudnud vähemalt 15%ni.

Eesmärgid ja strateegilised tegevussuunad

·         Tartu on integreeritud riiklikku ja rahvusvahelisse transpordivõrku, milles transpordikorraldus on turvaline, energiasäästlik ja keskkonnasõbralik.

·         Liikluse juhtimine kesklinnast eemale sujuva liiklusega põhitänavatele. Liikluse rahustamine madalama kategooria tänavatel, et tõsta liiklusohutuse taset ja võimaldada turvalisemat kerg- ja autoliikluse integreerimist tänavaruumis, vanalinna tarbetute sissesõitude vältimine.

·         Autokasutuse vähendamine lühikeste vahemaade puhul ja tipptundidel, milleks rakendatakse ka "kasutaja ja saastaja maksab" printsiipi, et vähendada autokasutuse varjatud dotatsiooni.

Muudatustest võib-olla kõige olulisem on viimane punkt, mis puudutab autoliikluse varjatud dotatsiooni vähendamist. See tõstab esimest korda päevakorda võimaluse, et linna tasandil võidakse hakata autokasutamise ühiskondlike kulusid (liiklusõnnetused, keskkonna ja tervisekahjustused, ummikud) õiglasemalt linnaelanike vahel jaotama (mingit liiki auto- või ummikumaksu rakendades). Transpordiliikide võrdsem kohtlemine aga parandaks ühistranspordi ja rattaliikluse konkurentsivõimet linnas.

Esimest korda mainitakse ka kasvuhoonegaaside emisiooni vähendamist, aga mingit eesmärki siin ei seata.

Jälgime tähelepanelikult ja ilmselt osaleme Tartu linna transpordi arengukava 2012-2020 koostamise protsessis (algab käesoleval aastal), milles siis ülaltoodud strateegilised tegevussuunad juba reaalset rakendust peaksid leidma.

 Toimus Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) talvine üldkoosolek

Rainer Rohtla, EKO koordinaator

 11-12. veebruaril toimus RMK Koseveski Loodusmajas EKO talvine aasta koosolek. ERL'i esindasid Jaanus Välja, Triinu Vaab, Terje Põvvat, Nastja Pertšjonok ning Rainer Rohtla. 

Esimesel päeval peeti maha maratonkoosolek, mille jooksul võeti kokku 2009. aasta EKO tegevused, kuulati ettekannet EKO poolt tellitud tuuleparkide analüüsi valmimise kohta (analüüsi lõplik versioon avalikustatakse hiliskevadel), arutleti metsanduse arengukava, ühtse põllumajanduspoliitika ja Nord Streami teemadel. Lisaks tehti plaane 2010. aastaks.

Teisel päeval jätkus koosolek, kus anti ülevaade, millistes juhtgruppides ja töörühmades EKO osaleb ning millised on neis peetud tegevused. Päeva teises pooles koolitati EKO liikmeid meediaga suhtlemise ning teavitustöö teemadel.

 Liikmemaks

Meeldetuletuseks neile, kes pole maksnud liikmemaksu, siis palume teha seda pangaülekandega Eesti Rohelise Liikumise arvelduskontodele 221011415405 Swedbank või 10102051999003 SEB. ERLi liikmemaks on 2009. aasta üldkoosoleku otsusega õpilastele ja pensionäridele 25 krooni, üliõpilastele 100 krooni ning teistele 200 krooni.