Vt ka ERL säästva transpordi portaali  www.autovaba.ee

Liikumine punktist A punkti B on tegevus, millega võib kaasneda suur keskkonnamõju ning see tuleks keskkonnasõbral hästi läbi mõelda. Transport on tööstuse kõrval üks neid inimtegevusi, mis loodust kõige enam mõjutab. Autode bensiini- ja diiselmootoritest eralduvad heitgaasid põhjustavad näiteks kliimamuutusi.

Põhimõtted

Oma liikumise planeerimisel alusta küsimusest ”Kas ma pean sinna minema?” Kui näiteks Haigekassa kaart on vananenud, siis ei eelda see kohe haigekassa kontorisse tormamist. Natuke uurimist ja selgub, et uue kaardi saab tellida interneti vahendusel, kas oma internetipanga või ID-kaardi vahendusel. Kaart saadetakse sulle koju; postiljon tuleks ehk niikuinii sinu majja posti tooma ja seega on lõppkokkuvõttes üks ebavajalik käik koos selle mõjudega ikkagi vähem.

Elukoha valik

Elukohta iga päev ei vaheta, keskmiselt kaks korda elu jooksul küll ning mida mobiilsemaks inimesed muutuvad, seda tihedamini peavad inimesed uurima, kuhu uus elukoht valida. Elukoha valik määrab põhiliselt ära kui suur on sinu igapäevane liikumisvajadus, kui hea juurdepääs on sul igapäevaeluks vajalikele teenustele, ühistranspordile ja kui arvestatav on jalgsi ja rattaga liiklemine.

• püüa valida elukoht, mis ei tee sind (ja su lapsi, abikaasat, vanavanemaid) autost sõltuvaks;
• ühistranspordipeatus võiks olla max 800 m kaugusel;
• kontrolli kui tihe on ühistranspordi graafik ja mis kell on esimesed ja viimased väljumised
• vaata, et sinu enda transpordivalikud ei oleks sellised, mis teiste elukeskkonda halvendavad.

Tööle ja kooli

Paljud kohad, kuhu linnas autoga liigud, on sul tõenäoliselt aja jooksul välja kujunenud kohad, millele on autoga hea juurdepääs. Eesti linnade suurusi arvestades on suurem osa sinu sihtkohtadest tõenäoliselt kõige rohkem 15-20 min kaugusel. 15 min kõndimist ei ole palju – sellega jõuad tavaliselt 1-2 km kaugusele. 15 min rattasõiduga jõuad linnas vabalt 3-5 km kaugusele.

• eelista lastele lähimat lasteaeda ja kooli ning tee oma töösõidud jalgsi ühistranspordi või jalgrattaga;
• tee ettepanek tööandjale, et asutuses hoolitsetaks rohkem ühistranspordiga, jalgrattaga ja jalgsi liiklejate tingimuste eest ning püüaks autokasutust vähendada;
• nõua ühistranspordi ja jalgratta kulude kompenseerimist töölesõitudel ning jalgratta hoidmiskohti ja riietusruume.

Liikumisvahendid

Kui füüsiline kohalolek on vajalik (näiteks kooli minek), siis kaalu liikumiseks erinevaid võimalusi. Kui oled igapäevane autokasutaja, siis juba üheks päevaks auto koju jätmine või 3 sõidu asendamine kaugtöö, jalgsi, jalgratta või ühistranspordiga, vähendab sinu poolt tekitatud liiklus- ja keskkonnakoormust  20%. Isiklikus plaanis ei tähenda see absoluutset autost loobumist, vaid oma elu korraldamist nii, et vajadus isikliku auto omamise või selle kasutamise järele oleks minimaalne. Selleks, et vahetevahel autot kasutada, ei pea autot 24 h ja 365 päeva aastas ise omama. Kui ka kõik kasutuses olevad autod oleksid heitgaasivabad, siis ei vähenda see autostumise suurimaid probleeme – autode ruuminõudlikkust, ohtlikkust ja autokeskse infrastruktuuri kulukust.

Autodest

Sinu autokasutuse keskkonnasõbralikkus ei olene selle vanusest või tehnilistest näitajatest, vaid sellest kui palju ja kus sa seda kasutad. Uue auto tootmiseks kulub praktiliselt sama palju energiat kui keskmine auto kütusena kasutusajal kokku tarbib. Seega on auto tehasest välja veeredes juba kopsakalt saastanud ja ressursse kulutanud.

• eelista väikese kütusekuluga odavamat autot. Keskkonnasõbralikum oleks sõita vähem ja „ülejäänud raha“ eest katta ühistranspordi, takso ja kullerteenuste eest;
• tee kindlaks auto tegelik kütusekulu, võrdle erinevate automudelite heitgaase ja tutvu turvalisustestidega;
• ära osta tarbetult suurt või võimsat autot;
• osta katalüsaatoriga auto;
• ära osta neljarattaveoga autot kui sul seda vaja ei ole;
• ära osta automaatkäigukastiga auto;
• eelista vedelgaasiga töötavat autot või hangi gaasikütteseade;
• eelista laiematele kitsamaid autokumme ja naelkummidele lamellkumme.

Auto kasutamine

• auto omamine jätab sulle õiguse teha igapäevaseid linnasõite jalgsi, ühistranspordi või jalgrattaga;
• ühistranspordi kuu- ja kvartalikaardid on odavaim viis linnas liiklemiseks ka siis, kui oma auto kodus seisab;
• auto omamine ei anna sulle õigust pääseda kõikjale uksest ukseni või uksest rannaribani;
• ühtlane ja rahulik sõidustiil on kütusesäästlik ja turvaline;
• väldi suuri kiirusi ka siis kui see on lubatud, üle 90 km/h kiirustel hakkavad eriti kiirelt tõusma lämmastikoksiidide heitmed, kummide kulumine suureneb ruutsõltuvuses;
• väldi tipptunnil sõitmist;
• eemalda üleliigne pagas, suusaboksid ja raskem koorem suurendavad kütusekulu;
• jaga oma autot teistega ,vaata, kas saab mitme auto asemel samale üritusele sõitvad inimesed vähema autode hulgaga kohale;

Auto hooldamine

• vii auto regulaarselt hooldusesse. See pikendab auto kasutusiga, hoiab heitgaasid ja kütusekulu kontrolli all;
• hoolitse selle eest, et autoremondi ja hooldamise käigus tekkivad ohtlikud jäätmed nagu akud, õlid jm kemikaalid jõuaksid vastavatesse kogumispunktidesse (suuremates bensiinijaamades).

Transpordivahendite valikute sisu aitab mõista järgmine tabel.  

Oluline on välja tuua ühistranspordi ja auto energiakulu vahe(5 korda), seetõttu peaks võimalusel eelistama rongi, trammi, bussi ja trolli. Näiteks kui otsustasite reisida laeva ja rongi kasutamise asemel lennukiga marsruudil Tallinn-Kopenhaagen-Tallinn, siis selline otsus toob kaasa samasuure energiakulu kui 5 liikmelisel perel kulub elektrit 2 aasta jooksul (keskküttega kodus). Lisaks põhjustavad lennukid osoonikihi lagunemist.

Kaupade veo keskkonnamõju on analoogne inimeste transpordile. Eelistades lähemal kasvatatud toitu ja kohalikke materjale, vähendad taastumatute loodusvarade ammendumise kiirust ja ennetad kaubaveost tingitud saastet.

www.autovaba.ee