06.07.2007

Baltimaade keskkonnaorganisatsioonid avaldavad täna, 6. juulil Leedu, Läti, Eesti ja Poola peaministrite tasemel sõlmitava uue Ignalina tuumajaama deklaratsiooni üle nördimust. Keskkonnaühendused leiavad, et otsus tuumajaama kasuks on võetud vastu avaliku diskussioonita ning energiasektori erinevaid arenguid arvesse võtmata.

Kuigi keskkonnaühendused on korduvalt nõudnud sisulise tuumadiskussiooni algatamist, pole Ignalina tuumajaama ehitamise plaani avalikuks tulemisest saadik toimunud mingisuguseid diskussioone ei osalevate riikide valitsustes ega parlamentides. Et energiakompaniid kuuluvad Ida-Euroopas riigile, ei tohiks Läti, Eesti ja Poola lubada oma osalust Ignalina tuumajaamas enne sisulist avalikku arutelu rahvaesindajate ja huvigruppide vahel.

Eesti Rohelise Liikumise juhatuse esimees Taavi Nuum iseloomustab tänast otsustusprotsessi: "Täna allkirjastab Andrus Ansip järjekordse paberi, mis kinnistab meie osalust Ignalina tuumajaama ehituses, kuigi projekti tasuvust pole avalikult tõestatud. Tasuvusuuringu avalikustamine on sisse kirjutatud koalitsioonileppese, avalikustamist on nõudnud ka keskkonnaühendused. Eesti kütuse- ja energiamajanduse arengukavas ega ka elektrimajanduse arengukavas ei ole tuumaenergeetika kaalumist sõnagagi mainitud. See on riskantne planeerimiskultuur. Enne Ignalina tuumajaama toetava otsuse langetamist on vaja sisulist arutelu kõigi energeetiliste valikute ja võimaluste üle vähemalt 30-50 aasta perspektiivis. Eesti on ristteel ja valib suuna pimesi."

Ignalina tuumajaama tasuvusuuringu salastamine ei ärata usaldust. Kogemused tuumareaktorite ehitamisega Euroopas on näidanud, et tuumaenergia arendamine on teiste alternatiivide kõrval palju kallim ja majanduslikus plaanis ebakindlam. Viimaste aastate kiiret tuumakütuse hinna tõusu arvestades on selline salastamine murettekitav. Tuumajäätmed jäävad ohtlikuks aastatuhandeiks ja teadlased pole veel leidnud nende hoiustamiseks turvalist lahendust. Terrorismist või Ignalina madalast turvakultuurist tõusetuvaid riske pole samuti avalikult kaalutud.

Et uue tuumajaama ehitamise otsus ei põhine erinevate energeetiliste alternatiivide analüüsil, võib Balti regiooni energiasõltuvus hoopis suureneda. Näiteks on Eesti, Leedu ja Läti taastuvenergia uuringud näidanud, et biomassi- ja tuuleenergia arendamine oleks nii keskkonnakaitseliselt kui ka majanduslikult õigustatum, sest taastuvenergia arendamine toetab muuhulgas ka kohaliku tööjõu rakendamist.

Ühispöördumise allkirjastasid:
Eesti Roheline Liikumine
Latvian Green Movement
Green Liberty (Läti)
Atgaja Community (Leedu)
CEE Bankwatch Network
Greenpeace Poland

Lähem info:
Taavi Nuum
meremees [ät] ut.ee, 52 13882
Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liige

Taustinformatsiooni:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/tulipunkt/article.php?id=15070398
http://www.roheline.ee/content/view/294/101/lang,et/
http://bankwatch.org/project.shtml?apc=147583-----1&d=r