sisukaart  EST | ENG

Tegutse!

Reklaam
Reklaam
Reklaam
Reklaam
Reklaam
Reklaam
ERL korraldas Eesti kliimapoliitika aruteluks ümarlaua Trüki

19.06.2007

Ümarlaud "Eesti rollist rahvusvahelises kliimapoliitikas"
Säästva Eesti Instituudi seminariruum (Lai 34, Tallinn) 
19. juuni 2007


15:00-15:10 Andres Kasekamp (Eesti Välispoliitika Instituudi direktor): sissejuhatus


15:10-15:40 HE Nigel Haywood (Suurbritannia suursaadik): Stern report on climate change: key economic conclusions (inglise keeles)


15:40-18:00 Arutelu Eesti võimalikest positsioonidest uue rahvusvahelise kliimareziimi kesksetes vaidlusküsimustes:
 
(a) Globaalne eesmärk piirata kliimasoojenemist 2°C võrrelduna tööstusrevolutsiooni eelse seisuga

ÜRO kliimapaneeli väitel on atmosfääri keskmine temperatuur tööstusrevolutsiooni eelse seisuga võrreldes juba 0,7°C tõusnud. Euroopa Liit võttis märtsi 2007 Ülemkogu otsusega ambitsioonika 2°C eesmärgi oma kliimapoliitika aluskiviks, samas globaalselt pole vastavat eesmärki veel arutatud. Võimalikuks alternatiiviks on määrata maksimaalne soovitav süsinikukontsentratsioon atmosfääris (näiteks tasemel 550 ppm ehk 0,055 mahuprotsenti). Kas 2°C eesmärk tundub mõistlik? Mis on Eesti huvid?

(b) Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks saada summaarselt 20% energiast taastuvallikatest aastaks 2020

Euroopa Liit kinnitas vastava eesmärgi pärast pikki vaidlusi 2007 märtsis Ülemkogul. Eesti suhtus ideesse algselt skeptiliselt, aga nõustus. Kuna 20% on Euroopa Liidu keskmine näitaja, siis pole üksikute liikmesriikide panust veel täpsustatud ja otsustatud. Milline võiks olla Eesti huvi ühiseesmärgi täitmisel? Millised on Eesti võimalused?

(c) Euroopa Liidu eesmärk vähendada oma kasvuhoonegaaside emissioone 20% võrra aastaks 2020

Ootamata ära rahvusvaheliste läbirääkimiste tulemusi, otsustas Euroopa Liit vähendada oma kasvuhoonegaaside emissioone vähemalt 20% võrra aastaks 2020 ja 50% aastaks 2050 (võrrelduna 1990 tasemega). Kuidas seda Eestis saavutada, kas see on teostatav? Mis muudatusi eeldab see meie energiapoliitikas, transpordipoliitikas jne? Kas näiteks osalus Ignalina uues tuumajaamas oleks lahendus?

(d) 2008 algab Euroopa Liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkogustega kauplemise II faas

Kui esimeses faasis (2005-2007) jagati liikmesriikidele lahkelt liialt suured emissioonikvoodid, siis hetkel Euroopa Komisjoni poolt liikmesriikidele pakutud summaarsed emissioonipiirid on karmid ja eeldavad tegelikku saastamise vähendamist. Paljud liikmesriigid on Komisjoni selle eest juba kohtuga ähvardanud. Mida pakutav uus emissioonide lagi Eesi jaoks tähendab? On see utopistik ja ebaõiglane või vastupidi, esimene tõsine hoob majanduse süsinikusisalduse vähendamiseks?

(e) Rahvusvaheline kliimakaitse reziim pärast aastat 2012

ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli kehtivus lõpeb aastal 2012. Raamistikku rahvusvaheliseks kliimakaitse reziimiks pärast aastat 2012 valmistatakse juba ette, järgmised valitsustevahelised läbirääkimised on detsembris Balil. Poliitilisteks võtmeküsimusteks on suurima saastaja USA taasliitumine protsessiga. Sisulist lahendust vajab aga kiiresti arenevate majandustega riikidest (eelkõige Hiina ja India) pärinevate emissioonide limiteerimise võimalus. Võrrelduna 1990. aastaga on 2001. aastaks Hiina kasvuhoonegaaside emissioonid kasvanud 111%, üks uus söel baseeruv elektrijaam avatakse Hiinas keskmiselt iga 10 päeva tagant. Mis oleks fossiilkütuste põletamise (ja kliima soojendamise) läbi oma majandused üles ehitanud rikaste riikide (sh Eesti) pakutav lahendus?

 
Reklaam
Reklaam
Reklaam
Reklaam
Reklaam
Reklaam
Varia
Logimine


Postkast 35 Tartu 51004 | Telefon: 7422 532 | E-post:

Serverit teenindab Serverit teenindab EENet

WWW teostus Maxi