sisukaart  EST | ENG

Tegutse!

Reklaam
Reklaam
Reklaam
Reklaam
Reklaam
Reklaam
Kaupluses Trüki

Toidukaubad
 
Ostes toidukaupa lähtu järgmistest aspektidest:

  • eelista kohalikke toodeteid imporditute asemel, nende transportimisel pole kulunud nii palju kütust ja on suurem tõenäosus, et nad ei sisalda säilitusaineid. Näiteks õunte ostueelistus transpordi keskkonnamõju suhtes peaks olema: Eesti õun, siis Poola, Hispaania ja kõige taunitavam ostuvalik oleks Austraalia õun;
  • mida vähem pakendit, seda parem. Pigem osta üks suur, kui mitu väikest- saad rohkem toodet ja vähem pakendit. Kui on valida paberpakend ja kilepakendi vahel, siis on säästlikum valida pakendid, mis on tehtud taastuvast loodusvarast, nagu seda on puit. Poodi võiks kodust kaasa võtta juba olemasoleva kile- või riidekoti. Väikseid kilekotte saab hõlpsalt korduvkasutada lahtiste kommide, saiakeste või puuviljade ostmiseks;
  • jookide valiku võiks pakendite seisukohalt olla järgnev: Korduvkasutatav klaas (õllepudel)> taaskasutatav klaas (ebastandardne veinipudel)> korduvkasutatav plast (Eesti ei ole)> taaskasutatav plast (kõik PET plastpudelid)> kilepakendid (kile-piim)> tetra- ehk kartongpakendid (vaha, kile või alumiinium ja paber komposiit)
  • ökomärgid toodetel näitavad, et kasutatud ei ole kunstväetisi ja mürkkemikaale
  • liha ja taimetoidu vahel tasakaalu otsides on soovitav suurendada taimsete toodete osakaalu, sest liha tootmine vajab 5 korda enam energiat (sööda kasvatamine, karjamaa, söötmine, laudad ja tapamajad)
Eesti Roheline Liikumine on töötanud välja reklaammärgi „Loodussõbralik toode”, et tuua Eestis ökomärgistega tooted poodides paremini esile. „Loodussõbraliku toote” märgi saamise eelduseks on toote vastavus mõne maa ametlikule ökomärgistamisskeemile nagu näiteks Põhjamaade ökomärgis, EL ökomärgis, Eesti ökomägis „Öko” jt.
 
Eesti tootjad järjest enam kasutama Euroopa Ühenduse ühtset ökomärgist toiduainetele. Märgis näitab, et toidu kasvatamisel ei ole vähemalt kahe viimase aasta jooksul kasutatud kunstväetisi ja taime- ning putukamürke. Eesti toiduainetele antava ökomärgi kriteeriumid on sarnased Euroopa Ühenduse toiduainete ökomärgi omale.
 
KRAV märki annab välja samanimeline sertifitseerimis- ja inspekteerimisasutus, mis on rahvusvahelise mahepõllumajandusliku organisatsiooni IFOAM (International Federation of Organic Agriculture Movement) liige. KRAV-märk garanteerib, et toiduks tarvitavate taimede kasvatamisel pole kasutatud kunstväetisi ja –kahjuritõrjevahendeid.
 
Ökomärgis „Organic Standard” on Inglismaa suurima sertifitseerimisorganisatsiooni märk, mis näitab toote päritolu mahepõllumajandusest, kus on mõeldud loomade heaolule.
 
Õiglase kaubanduse märk. Sellega tähistatakse tooted, mis on keskkonnasäästlikult kasvatatud. Märgise kriteeriumid tagatavad arengumaade tootjatele töö eest õiglase tasu, liitumise tervishoiusüsteemiga ja lastele võimaluse saada tasuta kooliharitust. Märki kandvate toodete valmistamisel pole kasutatud lapstööjõudu. Õiglase kaubanduse tooteid saab ökopoodidest, mille nimekiri on osa lõpus.
 

Keskkonnaaspektist lähtuvalt tuleks jälgida toidu töötlusastet. Mida vähem on põllumajandussaadusi eelnevalt töödeldud, seda vähem on kulunud energiat ja seetõttu tuleks neid eelistada.

Ökopoodide aadressid leiad lingist “Muu”.
 
Tavapoodidest on suurim valik ökotooteid Tallinna Kaubamaja toidumaailmas ja Stockmanni toiduosakonnas.
 
Väljas söömine
 
Toidutootmise suurim keskkonnamõju on lihasektoris. Seepärast soovitame eelistada toimetoite või vähemalt loobuda lihakesksusest. Liha tarbimise keskkonnasaaste on suurim, kuna taimse energia lihaks muundamise kasutegur on suhteliselt madal.
 

  • vali söögi-või joogikoht oma tavapärasele liikumistrajektoorile võimalikult lähedal, et minimiseerida söögipaika minemiseks kuluvaid transpordiressursse;
  • eelista söögipakkujaid, kes hoolivad keskkonnast, vältides ühekordseid nõusid, kasutades ökoviimistlust, kohalikust materjalist mööblit, pakkudes ökotoiduainetest sööke ja sorteerides jäätmed;
  • tellides tuleks alati uurida, kas menüüs on mahepõllumajanduslikult kasvatatud viljadest roogasid. Näiteks restoran „Vanaema juures” Tallinnas pakub öko-salateid. Näidates üles huvi ökotoidu vastu, anname sellega menüü koostajatele signaali oma eelistustest;
  • võimalusel vali toidud, mille tooraine on võimalikult söögikoha lähedal kasvatatud, näiteks kui menüüs on valik, kas praad riisi või kartulitega, siis tuleks eelistada viimast. Sama kehtib ka jookide kohta- kuni selleni välja, et Tallinnas võiks eelistada Saku õllesid ja Tartus juua „Alecoqi”. Pudeli ja lahtise õlle valikul olemasolul tuleks soosida pakendamise seisukohalt efektiivsemat vaadist valatavat õlle;
  • söömisel proovi saada hakkama võimalikult vähese hulga nõude ja söögiriistadega, sest nende pesemiseks kulub hiljem vett, elektrit ja nõudepesuvahendit;
  • telli optimaalne toidukogus, et toiduainete kasvatamiseks ja söögi valmistamiseks kulunud energia ei läheks raisku.
Kilekott, paberkott, riidekott
 
Kõige keskkonnasõbralikum on soetada endale riidekott ja vältida igakordset kilekoti ostu. Riidekoti eeliseid kile- ka paberkoti ees on mitmeid. Riidekott toodetakse linast või puuvillast, mis on taastuvad loodusvarad, samas on riidekott ka pikema elueaga ja seda on lihtne pesta. Poodi minnes võiks kaasa võtta väikeseid juba kasutuses olnud leiva-, saia-, või puuviljade kilekotte. Neid on mugav korduvalt kasutada puuviljade, saiakeste, juurviljade või muude lahtiste toodete ostmiseks. Oma riidekoti ja väikeste kilekottidega poes käimine mõjub aja jooksul kilekottide tootmishulgale, mis omakorda säästab loodusvarasid. Kui võrrelda kilekotti ja paberkotti, siis võib neid oma keskkonnasõbralikkuselt võrdseks pidada, kuid tingimusel, et kilekotti kasutatakse korduvalt. Paberkoti eelisteks on toormaterjali taastuv allikas, kilekoti eeliseks on paberkotist pikem kasutusaeg.
 
Rõivad
 
Paljud inimesed püüavad riietuda vastavalt moele- kuid trendid vahetuvad tihti. See on viinud rõivaste kasutusea lühenemisele. Kasutuskõlblikud rõivad visatakse minema, kuna need pole enam moes. Selline käitumisviis on mõjutanud rõivatööstust järjest uusi tooteid valmistama, vastavalt moe nõudmistele, kuid loodusvarade arvelt. Pahatihti unustavad inimesed endalt küsida, kas on vaja viimase „moeröögatusega” niiöelda kaasa karjuda? Riided kestavad päris kaua, kui nende eest hoolt kanda. Miks neid siis aina uute ja uute vastu välja vahetada? Igal inimesel on ainulaadne kehakuju ja iga inimese maitse on unikaalne. Tuleb leida oma stiil, omale sobivad riided ja neid hästi hoida.
 
Kui näed vajadust midagi oma garderoobi lisada, siis astu läbi Taaskasutuskeskusest (lahtiolekuajad lisalehel) või mõnest second hand-ist. Kui aga plaanid osta riideid tavapoest, siis eelista sünteetilistele materjalidele looduslikke, nende tootmiseks ei ole kasutatud taastumatut maavara – naftat või maagaasi. Looduslikud materjalid on tervisele kasulikumad ja lasevad nahal paremini hingata. Kohalikes ökopoodides leidub ka riideid, mis on tehtud ökoloogiliselt kasvatatud puuvillast, villasest, linasest või kanepist. Kui plaanid lasta endale riideid õmmelda, siis uuri kangapoes, kus on riie toodetud ja tooraine kasvatatud. Eelista kohalikku toorainet ja tootmist. Riideid hooldades tuleb tähelepanu pöörata hooldusele, lähtudes soovitustest kestavad rõivad tunduvalt kauem.
 
Jalanõud
 
Enne ostu tasub läbi mõelda oma vajadused – kas soovite jalanõudega käia ainult linna siledatel tänavatel või ka looduses. Eesti tingimustes võiks need vastu pidada külmale, niiskusele ja lumele. Spetsiaalselt treeninguteks või sisetingimustes kasutatavad jalanõusid peaks kasutama vastavalt ettenähtud otstarbele. Kõikidel juhtudel on soovitav osta kvaliteetsed ja praktilise disainiga jalanõud, et need peaksid vastu ka rasketes ilmastikuoludes või taluksid intensiivset treeningliikumist. Arvestada tuleks ka jalanõude hooldusnõuetega, mõelda milliseid vahendeid selleks vajate ja milliste riiete juurde need sobivad. Tuleks vältida oste, mis leiavad vähe kasutust ja tunduvad ebakvaliteetsed.
 
Toidunõud
 
Pinnuks keskkonnateadliku inimese silmis on ühekordsed nõud. Nende tootmiseks kulub taastumatuid loodusressursse ja nende kasutusaeg on väga lühike. Pärast äraviskamist kulub plastnõude lagunemisele sada aastat ja pappnõude mullaks muutumisele mitu aastat, sest viimased on kaetud vahakihiga. Kasutatud nõusid ei tohi põletada nende plastiku sisalduse tõttu ja ümbertöötlemiseks sobivad nad vaid pestult. Kodustel sünnipäevadel ja aiapidudel on soovitav kasutada mitmekordseks kasutuseks mõeldud nõusid, need annavad üritusele soliidsust ja väärikust. Kui nõusid on liiga vähe, siis saab neid sõpradelt laenata või sümboolse hinnaga Taaskasutuskeskusest osta ja hiljem sinna tagastada. Nõusid on keskkonnasõbralik pesta kausis, mitte jooksva vee all, nii kulub vähem vett.
 
Mööbel
 
Mööbli valikukriteeriumiteks võiks olla:
  • looduslik, võimalikult vähese töötlusastmega materjal- näiteks tavaline puit, linane riie, adrupehmendus vms. Samas peaks toode olema kestev ja kvaliteetne;
  • kvaliteet ja parandatavus. Mida paremini läbimõeldud on ühendused, mida suurem on ergonoomilisus ja lihtsam konstruktsioon, seda kauem peab mööbliese vastu. Sellisete toodete kasutusväärtusele lisandub ka aja jooksul omaniku hingeliste väärtustega soetud olemisväärtus. Konstruktsiooni lihtsus võimaldab toote eluiga pikendada, sest sellised esemed on lihtsamini parandatavad;
  • looduslike kattematerjalide kasutamine. Eelistatud võiks olla taastuvates loodusvaradest tehtud värvid, õlid, riidematerjalid nagu lina, vill ja puuvill.

Puitmööbli puhastamiseks...
 
...kasutage võrdses vahekorras külmpressitud oliiviõli ja sidrunimahla.
 
Polstri puhastamise vahu retsept:
 
1 teelusikatäis booraksit, 60 ml kuuma vett, 2 supilusikatäit MiniRiski (või mõnda muud looduslikku) nõudepesuvahendit, 3 tilka lavendli või muud eeterlikku õli lõhnastamiseks. Lahustage booraks kuumas vees, laske jahtuda. Lisage nõudepesuvedelik ja õli. Vahustage segu. Hõõruge vaht niiske käsnaga polstrisse ja eemaldage kohe niiske lapiga.
 
Suures valikus kasutatud mööblit soodsa hinnaga leiate Taaskasutuskeskusest (aadress ja lahtiolekuajad sektsioonis “Muud”).
 
Ehitus-, viimistlustarbed
 
Enne remondi või ehituse alustamist võiks kõigepealt kaaluda, kas ehitus on ilmtingimata vajalik või plaanitud remonditööd eluliselt vajalikud. Kas on tegemist läbitilkuva katuse, auguga põrandas või on tegemist lihtsalt iluveaga nagu pragu krohvis või kergelt kollakaks muutuv lagi, kulunud värv põrandal või kriimustatud tapeet. Võttes aluseks teadmise, et kõikide ehitusmaterjalide valmistamiseks on kulutatud loodusvarasid, isegi kui tegemist on täiesti looduslike materjalidega. Seega ehitus ja remonditegevus, mis ei taga energiasäästu või pole muul viisil hädavajalik, võiks keskkonnasäästu aspektist tegemata jääda. Olles siiski otsustanud ehituse või remondi kasuks tuleks järgida ökoloodilise põhimõtteid:

  • lähtu materjali otstarbest nt. roomatt sobib eelkõige soojustuseks mitte tuuletõkkeks ja sisevärvid täidavad oma eesmärki ainult siseruumes;
  • ökonoomsus ehitamisel ja edaspidisel hooldamisel;
  • maja kütteallikad ehita/kohanda taastuvatele energiaallikatele (näiteks puiduküte, päikesepaneel- veesoojendi);
  • kasuta päikesekiirte soojusenergiat maja paigutamise ilmakaarte suhtes ja aknapinna plaanimisel (passiivmaja);
  • eelistatakse kohalikust toorainest materjale (puit, savid, lubikrohv jt.);
  • planeerimisel arvestatakse juurdeehitamise võimalust.

Materjalisoovitused
 


 
Kaseiinvärv
 

puidu, kivi, krohvi, papi ja muude materjalide katmiseks sisetingimustes. 3 liitri värvi jaoks: 40 g booraksit (apteegist) segada 0,5 l soojas vees ning seejärel segada 1 kg rasvavaba kohupiimapastaga. Lasta seista 30 min. Paralleelselt segada teises nõus 1,5 kg eelnevalt jahvatatud kriiti (ehituspoest) 1 l veega ja lasta vähemalt 30 min seista. Segada pasta ja kriidivesi. Toonimiseks lisada värvimulda. Puitpinna värvimiseks lisada 40 ml linaõli.
 
Munaõlitempera värv...
 

...sisetöödeks, kulumiskindel, hea kattevõimega.
3 liitri värvi jaoks:
Vahustada 1 l mune (u 20 tk), lisa 1 l linaõli. Siis kallata väikse joana 1 l külma vett samal ajal pidevalt segades. Toonimiseks võib lisada väikese koguse vees pastaks hõõrutud värvimulda.
 
Savikrohv sisepindadele.

 
Aluspind: palk, laud, tellis, betoon, looduslik kivi või vana krohvipind, pillirooplaat. Pind olgu kuiv ja tolmuvaba. Märgades ruumides tuleb teha veekindel pinnaviimistlus. Krohvi saab osta poest 25 kg kottides. 1 cm kiht 1 m2 vajab u 20 kg kuivsegu. Iga järgnev kiht peaks olema eelmisest õhem, esimese kihi paksus võiks olla 1 cm. Järgmise lisamisel peaks eelmine olema täielikult kuivanud. Nurkade tugevdamiseks kasutada kotiriiet. Sileda seina saamiseks kasutada poolkuiva seina poleerimist plastist siluriga. Tolmuvaba oleku tagamiseks kasutada kaseiinkrunti (kaseiinliimi lahjendus veega 1:10)
 
Lubikrohv

 
kasutamiseks nii sise- kui välistingimustes. Aluspind: mineraalsed pinnad, puhas tolmust. Kustutatud lubi, puhastatud liiv vahekorras 1:3. Valminud segu kasutada 8 h jooksul. Kulu u. 10 kg/m2. Kihi paksus 0,5-1,5 cm, soovitav panna mitu kiht. Enne uue kihi lisamist peab vana olema kuiv. Krohvi võib värvida lubivärviga. Lubikrohvi võib valmistada ise või osta ehitustarvete poest (25 kg kott).
 
Lubivärv...
 
...koosneb lubjapastast, veest ja värvipigmendist. Tugevdamiseks võib lisada kaseiini. Kaseiinlubivärvid on valmistatud viiest osast kaseiinipulbrist ja ühest osast lubjast. Enne värvimist aluspind niisutada lubiveega. Värvi tuleb pidavalt segada. Välispinnad katta soovitavalt 6 kihiga. Peale viimast värvikihti kinnitada lubjaveega. Tööstuslikest värvidest soovitame Sadolini sisevärve Bindo 3 (täismatt), 7 (matt) ja 20 (poolmatt), mis on pärjatud Euroopa Ühenduse ökomärgisega.
 
Euroopa Ühenduse ökomärgis (EU Eco-lable)
 
1992. a. sai alguse Euroopa Ühenduse keskkonnamärgisüsteem. Märgi kriteeriumid tagavad kvaliteedi, sobivuse allergikutele ja tootmisel väiksema loodusvarade kulu sama katmisvõime saavutamiseks. Tooted on valmistatud energiasäästlikult ja kasutusperioodi keskkonnamõju on viidud miinimumini.
 
Ökoehitustarvete poed
 

 Katus roog, mätas, laast, sindel, pilbas
 Soojusisolatsioon pilliroog, põhupallid, hein, tselluvill, linavilt, savisegud hakkepuidu või hundinuiavillaga, saepuru
 Tuuletõke krohv, vahatatud paber
 Niiskustõke puidutõrv
 Sein laudis, maakivi, paekivi, puit, savi/puiduhakke segu ja lubikrohv
 Põrand laud, savi, kivi
 Viimistlusmaterjalid savikrohv, kohupiima-, kaseiin-, linaõli-, keeduvärv, linane ja villane riie, kaltsuvaibad, tõrv, linaõli

 

 

Majatohter, Väike Patarei 3, Tallinn R 10-16.30, L 10-14
naturaalsed ehitus ja viimistlusmaterjalid
+372 641 4509, info [ät] majatohter.ee, www.majatohter.ee
Safran, Näituse 22, Tartu E-R 8-18, L 10-15
looduslikud värvid, krohvid, õlid, vahad Clay Processing Services OÜ, Näituse 22-21, Tartu, 7426 130,  55 566 987, info [ät] safran.ee
www.safran.ee

 

 


Säästva ehituse teemalised viited ja tootjate kontaktid

Ökoehtituse ja renoveerimise teemalised artiklid, koolitused, soovitused, lingid, üritused- Tallinn

Säästva renoveerimise infokeskus, Väike-Patarei 3, Tallinn, 6414434,05094774, muinasselts [ät] hot.ee, www.renoveeri.net

Ökoehtituse ja renoveerimise teemalised artiklid, koolitused, soovitused, lingid, üritused- Tartu
Säästva Renoveerimise Infokeskus - Tartu Ühendus, tartu [ät] srik.ee, www.srik.ee
Ökoloogiliste ehitustehnoloogiate infoserver
MTÜ Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus, Fr. Tuglase 1-6, Tartu, 7422051, www.ceet.ee
Keskkonnasõbraliku ehituse foorum internetis
www.keskkond.com/foorum
Ökomajade projekteerimine, ehitus, müük
OÜ UNITe ,4474894, 55656374, sada [ät] sada.ee, www.unite.ee
Põhupallsoojusisolatsiooniga maja tutvustus
www.strawberry.sada.ee
Kasutatud vana materjali ladu
Säästva Renoveerimise Infokeskus, Väike-Patarei 3, Tallinn, 641 44 34, muinasselts [ät] hot.ee, www.materjalid.net
Tellised. Küsi ka põletama telliseid!
AS Misso Savitööstus, 7856143, 05106969, misso.savi [ät] mail.ee, www.misso-savi.ee
Aseri tellised ja katusekivid
Wienerberger AS, Kordoni 1, Aseri, 334 2130. Tallinna esindus Peterburi tee 75, Tallinn, 6209 530, ants.sutt [ät] wienerberger.com, www.wienerberger.ee
Puitpilbas-, sindel-, laastu- ja kimmkatused
Hage Puit OÜ, Haage Tähtvere vald, Tartumaa, 7493300, 5242266, marko [ät] hage.ee, www.hage.ee/katused
Rookatused
OÜ Branta, Vee t. 2a, 90302 Lihula, Lääne Maakond, 4778808, 5065843, 5113178, branta [ät] webs.ee, www.brantaoy.ee
Rookatused
AS Tansar EF, Rohu 5, Kuressaare, Saare maakond 5094989, tansar [ät] sarma.ee, www.tansar.ee

Pilliroomatid, -plaadid, roomultš, pilliroost aiakilbid,  soojusisolatsioon
OÜ Roomaja, 56560075, info [ät] roomaja.ee, www.roomaja.ee
Tõrv, puutõrvaõli, linaõli, linaõli puidukatisevahendiga
OÜ Saare Tõrv, Mõisaküla küla, Lümanda vald, Saaremaa, 5121459, info [ät] saaretorv.ee, www.saaretorv.ee
Linaõlitooted
OÜ Amillo Grupp, Kadaka tee 72a, Tallinn, 6720478, info [ät] amello.ee, www.amello.ee
Lubjavärvid, pastad, värvipigmendid, krohvi- ja müürilubjad
Limex AS, Lümanda, Saare maakond, 5156165, limex [ät] limex.ee, www.limex.ee
Vanadest ajalehtedest valmistatud soojusisolatsioon tselluvill
OÜ Walsekto, Vana-Narva mnt 26, Tallinn, 6379473, jyri [ät] soojus.ee
Päikesepaneelid, tuule- ja biogaasi generaatorid
OÜ Copower, Muraste, Harku vald, Harju maakond, 517 1111, info [ät]  copower.ee, www.copower.ee
Soojuspumbad
www.soojuspump.ee
www.abckliima.ee
Linast soojusisolatsioon
Islolina OY, Rantatie 16, FIN-59310, Särkisalmi, Finland, +3585483540, info [ät] isolina.com, www.isolina.com

 
Reklaam
Reklaam
Reklaam
Reklaam
Reklaam
Reklaam
Varia
Logimine


Postkast 35 Tartu 51004 | Telefon: 7422 532 | E-post:

Serverit teenindab Serverit teenindab EENet

WWW teostus Maxi