Mida sa täna hommikuks sõid? Kas sõid banaani, apelsini, riisiputru? Jõid kakaod või teed suhkruga? Ühiskonnategelase ja inimõiguste aktivisti Martin Luther King'i sõnul sõltume oma hommikusöögil pea poolest maailmast. Ent kui tihti mõtleme, millistes oludes kasvatatakse ja toodetakse meie igapäevaseid toiduaineid?

Loomulikult on kõige mõistlikum, tervislikum ja keskkonnasõbralikum tarbida vaid neid toiduaineid ja tarbekaupu, mida kasvatatakse või toodetakse Eestis. Nii väldime lisakulutusi  keskkonda saastavale transpordile. Samuti peaksime kõik eelistama mahetoodangut, mis ei sisalda meie tervisele ja keskkonnale ohtlikke kemikaale. Ent kuidas otsustada nende toodete üle, mis on Eestisse toodud välismaalt, sest neid siin kasvatada ega toota ei saa?

Kas sa ka tead, et paljud meie igapäevased laiatarbekaubad nagu kohv, tee, puuviljad, suhkur ja kakao kasvavad geograafiliselt vaesemates riikides ehk Ladina-Ameerika, Aasia ja Aafrika arengumaades? Kohv, näiteks, on maailmas nafta järel enammüüdavaim kaup, mida toodavad 20-25 miljonit väiketalunikku ja istanduste töölist arengumaades. Paljude vaesemate riikide areng ja nende elanike heaolu sõltub ühe või paari toote ekspordist Euroopasse jt tarbimisühiskondadesse. Kahjuks ei arvesta tänapäeva maalmakaubanduse reeglid kõige vaesemate inimeste huvisid; suurem osa rahast, mida meie tarbijatena maksame, jääb vahendajatest ja sissevedajatest suurfirmadele. Madalad maailmaturu hinnad sunnivad väiketalunikke müüma oma saagi sellise hinna eest, mis ei kata isegi tootmiskulusid. See aga tähendab, et peredel ei ole raha maksta laste kooli eest või haigestumise korral arsti juurde minna. Inimesed jätavad oma kodud ja lahkuvad tööotsinguil ülerahvastatud linnadesse või hoopis välismaale.  Nii juhtubki, et kaudselt võtame osa paljude inimeste vaesustumisest ja kogukondade hääbumisest, sest ei vaevu mõtlema, kes ja millistes tingimustes meie toidulauda katavad. See ei ole kestev areng väiketootjale ega ka meile!
 
Teadlike ja vastutustundlike tarbijatena saame oma valikutega parandada arengumaade tootjate elu. Valikuid aitab teha õiglase kaubanduse ehk Fairtrade märk. Õiglane kaubandus on eestikeelne vaste mõistele Fair trade (kaubamärgina kokku kirjutatult Fairtrade; vaata ka silti) – alternatiiv tavapärasele kaubandusele, mis seisab hea arengumaade väiketootjate huvide eest. Õiglase kaubanduse idee on tagada arengumaade väiketalunike toodetele õiglane hind ja parandada suurtootmises osalevate töötajate töötingimusi. Selleks sõlmitakse pika-ajalised partnerlussuhted arengumaade tootmisühistutega, makstakse maailmaturu kokkuostuhinnast veidi kõrgemat hinda ja välditakse toodete turustamisel arvukaid vahendajaid. Samuti jälgitakse, et tootmises ei ole kasutatud lapstööjõudu ega raisatud loodusvarasid. Õiglase kaubanduse süsteemis tegutsevad tootjaühistute liikmed teevad otsuseid demokraatlikult ja investeerivad saadud kasumi kogukonna arengusse. Näiteks ehitavad Lõuna-Aafrika apelsini- ja sidrunifarmid oma töölistele lasteaedu ja polikliinikuid. Nicaragua kohvitalunikud saavad Fairtrade toodete müügist saadud tulu eest arendada ökoturismi ja võtta väikelaene oma äri edendamiseks. Õiglane kaubandus võimaldab viiel miljonil Aafrika, Aasia ja Ladina-Ameerika väiketootjal ja nende peredel ise oma eluga toime tulla. Meie aitame sellele teadlike ja solidaarsete tarbijatena vahetult kaasa.

Õiglase kaubanduse süsteem algatati rohkem kui 40 aastat tagasi, mil Euroopa riikides alustasid tegevust spetsiaalselt arengumaade tooteid müüvad nn “maailmapoed”. 1990. aastatel loodi õiglase kaubanduse sertifitseerimisüsteem ja praegu on Euroopa riikides kasutusel ka ühtne märgistus. Õiglase kaubanduse tooted  on saadaval toidupoodides rohkem kui 20 heaoluriigis. Kõige tavalisemad õiglase kaubanduse tooted on kohv, kakao, tee, suhkur ja mitmesugused puuviljad. Viimaste aasta jooksul on õiglase kaubanduse maht kasvanud mitmekordselt ning toodete valik laienenud ka tarbekaupadele. Ka Eestis on saadaval Fairtrade märgiga kohvi, teed, kakaod ja ðokolaadi. Eesti Roheline Liikumine teavitab inimesi õiglase kaubanduse põhimõtetest ja sellest, kui oluline on ühine vastustus maailma tuleviku eest.

On sul nüüd plaanis minna õue jalgpalli mängima? Kas sa ka tead, et 80% kõikidest maailmas toodetud jalgpallidest õmmeldakse Pakistanis, käsitsi ja tihti teevad seda rasket tööd 5-12 aastased lapsed olematu tasu eest 10 tundi päevas? Ka sina saad teha valiku õiglasema palli kasuks, kui räägid sellest oma treenerile ja naudid mõnusat mängu Fairtrade jalgpalliga!    


Lisalugemist:
Kallis õiglane kaubandus idaneb Eestiski. Äripäev 23.05.2005
Nicaraguas rohelise kulla jälgedes. Eesti Päevaleht. 18.03.2006 http://www.epl.ee/artikkel_315913.html
Arengukoostöö aitab Nicaraguas kasvatada õiglast kohvi. 06.04.2006 jt. artikleid Roheline Värav http: www.greengate.ee
Uurimus (eesti keeles) “Vaesus sinu kohvitassis”. Oxfam International, 2002. http://www.roheline.ee/files/tarbimine/vaesus-sinukohvitassis.pdf'
Uurimus (inglise keeles) “Fair Trade in Europe 2005” Http://www.ifat.org/downloads/marketing/FairTradeinEurope2005.pdf
Õiglase kaubanduse kampaania: http://www.maketradefair.com
Fairtrade Labelling Organization (FLO) koduleht: http://www.fairtrade.net
Soome õiglase kaubanduse organisatsiooni koduleht: http://www.reilukauppa.fi

Koostaja: Riina Kuusik