|
Euroliidu uus eelarve - mis keskkonnale? |
|
Peep Mardiste
Novembris-detsembris 2005 tõusis Eesti meedia ja avalikkuse jaoks üheks keskseks kõneaineks Euroopa Liidu (EL) eelarvevaidlus. Meie meedia kajastas seda peamiselt kui pisikese Eesti heroilist võitlust suurte pahalaste vastu, kes meile piisavalt raha ei taha kinkida. Keskkonnaorganisatsioonid üle Euroopa püüdsid samas tagada, et eelarvega ebasäästvat ja liigse keskkonnakoormusega arenguteed ei sillutataks.
Euroopa Liit teeb oma eelarvet korraga kohe seitsmeks aastaks ja kuna sellega peavad nõus olema kõigi liikmesriikide valitsused, on vaidlused alati äärmiselt tulised ja läbirääkimised keerukad. Oma huve kaitsevad ka kõikvõimalikud lobby-grupid ja nii on ka ERL parterite jaoks erinevatest koostöövõrgustikest olnud kiired kuud. Keskkonnakaitse vaatenurgast on EL eelarvega seonduvalt keskendutud kahele valdkonnale: põllumajandus ja transport.
Põllumajandus
võtab EL eelarvest kolmandiku ja see on väga suur summa. Põllumajandusse suunatavat abi saab kasutada nii põllumajandustootmiseks kui maaelu arendamiseks. Keskkonnakaitsjad on soovitanud raha suunata pigem maaelu arendamiseks, kahjuks pole see muutus olnud piisavalt kiire. Põllumajandustootmine Euroopas on suure negatiivse keskkonnamõjuga: põldudel ja farmides kasutatakse massiliselt kõikvõimalikke kemikaale, mis ohustavad nii põhjavett kui inimese tervist. Samas soositakse Euroopa jaoks ebavajalike suurte tootmismahtude säilitamist selle asemel, et tagada vaid eurooplaste vajaduste katmine. Nii ekspordib Euroopa Liit (nagu ka USA) eelarvest doteeritud hindadega põllumajandustooteid vaestesse arengumaadesse, suretades nii sealset põllumajandust. Selline käitumine on ebaaus ja pigem suurendab kui vähendab näljahäda.
Niisiis tuleks Euroopa Liidu ühise eelarve vahendeid kasutada pigem maaelu arendamiseks ning alternatiivsete töökohtade loomiseks maapiirkondades. Detsembris Euroopa Liidus kokku lepitud üleliiduline eelarve aastaiks 2007-2013 paraku jätkab intensiivse põllumajanduse toetamist, rikastades sellega üksikuid suuri toiduainetööstusi ning suurendades survet looduskeskkonnale.
Euroopa Liidu eelarvest kolmandik kulub vaesemate piirkondade arendamiseks, et nende majanduslik jõukus kiirelt kasvaks. Investeeringud infrastruktuuriobjektidesse, sh
transporti
on siin üheks võimaluseks. Kui Euroopa Liit on viimasel aastakümnel transpordiraha suunanud eeskätt keskkonnavaenulikku teedeehitusse, siis nüüd on õnneks võimalus loodud ka näiteks linnasisesesse ühistransporti investeerimiseks. Nüüd tuleb meil endil valvel olla, et valitsus Euroopa Liidu transpordiabi keskkonnavaenulikesse projektidesse ei mataks. Saaremaa silla idee on üheks näiteks, kus valitsusel võib tekkida kiusatus mitmeid miljardeid kroone Euroopa maksumaksja raha tarbetult tuulde lasta. Euroopaliku kiire rongiühenduse tagamine Eesti suuremate linnade vahel oleks sillaga võrreldes oluliselt vajalikum ja keskkonnasõbralikum investeering. Ka linnasisene ühistransport on viimase aastakümne virelenud rahapuuduses ning Euroopa Liidu struktuurifondidest saaks siin aastail 2007-2013 tuua nähtava positiivse muutuse.
Keskkonnainvesteeringud
peamiselt reoveekäitlusse ning prügimajandusse jätkuvad ka uues Euroopa Liidu eelarves. Siiski on keskkonnainvesteeringute ulatus ebaselge ja on oht, et see võib mitmetes piirkondades senisega võrreldes väheneda. Nimelt pidid vaesemad liikmesriigid seni Ühtekuuluvusfondi abist kulutama transpordi ja keskkonnakaitse infrastruktuurile võrdsed summad, kuid nüüd pole vahekord enam fikseeritud. Poola valitsus plaanib näiteks 80% vastavatest vahenditest kulutada traspordile (peamiselt uute kiirteede ehitamisele!) ning keskkonnakaitseks jääb vähe raha.
Oluline on, et raha jaguks senisest enam väiksemate projektide rahastamiseks ning et tähelepanu keskmes poleks mitte tagajärgede, vaid probleemide tekkepõhjustega tegelemine (jäätmetekke vähendamine, mitte prügilaehitus). Samuti on oluline, et abikõlblikeks saaksid ja leviksid alternatiivsed keskkonnahoidlikumad lahendused, nagu ökoloogilised puhastid seniste betoonmetall tavalahenduste asemel, kuna viimaste ülalpidamiskulud on omavalitsustele sageli ülejõu käivalt suured.
Kahjuks ei mainita vaatamata paljude keskkonnaorganisatsioonide ühistele pingutustele 2007-2013 eelarves sõnagagi Natura 2000 kaitsealade võrgustikku. Ka keskkonnaprogrammi Life tulevik on ebaselge.
Eesti Roheline Liikumine koordineerib Euroopa Liidu abirahade planeerimise ja jälgimisega tegelevate vabaühenduste tegevust Eestis. Balti-Ameerika Partnerlusprogrammi (BAPP) rahalisel toel valmis detsembris 2005 ka vastav infoportaal www.eurofondid.org.ee.
Ühendustel korraldati Riigi Eelarvestrateegia ja Euroopa Liidu struktuurivahendite programmeerimise teemadel 19. detsembril 2005 Tallinnas spetsiaalne koolitus. Koolituste ja seminaridega jätkatakse 2006. aasta algul.
|
