Keskkonnapoliitika programmi raames püüab Eesti Roheline Liikumine (ERL) läbi omapoolse osalemise ja ettepanekute tagada jätkusuutlikkusega arvestamist kohaliku, riikliku ja Euroopa tasandi seadusloomes. Peamiselt osaleb ERL neis riikliku tasandi otsustusprotsessides, mis määravad Eesti pikaajalise arengustrateegiad. Huvi keskmes on need valdkonnad, mis võivad potentsiaalselt kõige enam keskkonnaseisundit negatiivselt mõjutada: energeetika, transport, suurinvesteeringud üldiselt.

Kohalikul tasandil osutab ERL tasuta planeeringunõu üksikisikutele ja kodanikuühendustele, kes on huvitatud keskkonna eest hea seismast kohalikku keskkonda mõjutavates otsustusprotsessides (arengukavad ja planeeringud).

Probleem: Eesti ühiskonna areng ja avaliku sektori poliitikad ei arvesta alati piisavalt negatiivsete keskkonna- ja sotsiaalsete mõjudega ning keskkonnasõbralike alternatiividega. 

ERL eesmärk: mõjutada avaliku sektori poliitikaid keskkonnasõbralikemate ja säästvate väärtuste ja valikute suunas

Sihtrühm: eelkõige (kesk)valitsus, piisavate ressursside olemasolul ja/või suure potentsiaalne negatiivse mõju puhul ka omavalitsused ja Euroopa Liidu asutused (Euroopa Parlament, Euroopa Komisjon).

Keskkonnapoliitika programmi juht:
Mari Jüssi
E-post on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sees

ERL tegevusi kohalikul tasandil:

Erinevates Eesti omavalitsustes ja keskkonnateenistustes menetletakse aastas kokku sadu planeeringuid, keskkonnalubasid ning keskkonnamõjude hindamisi. Iga kehtestatud planeeringu või keskkonnaloa alusel muutub midagi meid ümbritsevas keskkonnas – kerkib elamurajoon või tuulepark, rajatakse sadam või kaevandus. Tänases Eestis on arendustegevus väga intensiivne, kuid selle kvaliteet on just keskkonna aspektist veel sageli madal ja ebaühtlane.

Kohalike omavalitsuste tasandil on Eesti Roheline Liikumine (ERL) läbi aastate valinud osalemiseks neid otsustusprotsesse, mil on suurem potentsiaalse negatiivne keskkonnamõju ja/või avalik huvi. Osaletakse nii detail- ja üldplaneeringu kui keskkonnamõju hindamise (KMH) ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) protsessides. Valik Eesti Rohelise Liikumise ettepanekuid planeeringuprotsessides on näha ERL toimetatavas veebiportaalis www.eko.org.ee/planeeringud.

Peamised probleemid on:

• ametnike haldussuutmatus ülekoormuse või vähese kompetentsuse tõttu,
• inimeste elukeskkonda ei kujunda omavalitsuste tasandil sageli ametnikud, vaid arendajad (osades valdades puuduvad üldplaneeringud, ametnikel pole avaliku huvi kaitsmiseks piisavalt oskusi, elanikke ei osata tulemuslikult kaasata),
• paljude arendajate vähene keskkonnateadlikkus ning soovimatus panustada oma tegevuses keskkonnakaitsesse suurema kasumi nimel, püüe seaduse nõuetest mööda vaadata,
• keskkonnamõju hindajate ja planeerijate töö kohatine madal kvaliteet või ebaobjektiivsus kas suure töökoormuse või turukonkurentsi tõttu - arendaja saab keskkonnamõju hindamist survestada töö tegemiseks ette nähtud aja- ja raharessurssi vähendamise või suurendamise abil.

Kohalike planeeringuprotsesside jälgimine ERL jaoks algab infokogumisest - näiteks saadab murelik külakogukond ERL-ile kirja, kus palutakse lähikonnas alanud kaevanduse planeerimise protsessil silma peal hoida. Problemaatilistest planeeringutest võivad teada anda ka liikmed või partnerid teistest keskkonnaühendustest. Asjakohaseid veebilehti ning ajalehekuulutusi jälgime pidevalt ka ise. ERL-ile kättesaadava info põhjal valitakse edasiseks tegutsemiseks välja jõukohased protsessid, mis on olulised kas loodusväärtuste või avaliku huvi tõttu. Dokumente-kaarte läbi vaadates ning analüüsides saavad kirja ettepanekud ametnikele ja arendajatele. Vajadusel osaleme avalikel aruteludel, kaitseme seal ERL-i seisukohti ning esitame küsimusi.

ERL tegevusi riiklikul tasandil:

Kuna Eesti on väike riik, on keskkonnaseisundi jaoks äärmiselt olulised valitsuse tasandil tehtavad valikud ja otsused. Seetõttu on ERL keskkonnapoliitika programmi eksperdid keskendunudki peamiselt kaasalöömisele riikliku tasandi seadusloomeprotsessi. Seejuures on ERL huvi keskmes need valdkonnad, mis võivad potentsiaalselt kõige enam keskkonnaseisundit negatiivselt mõjutada - näiteks energeetika, transport. Omapoolsete ressursside piiratuse tõttu keskendub ERL neile riikliku tasandi otsustusprotsessides, mis määravad arengut pikaajalisemalt: arengukavad ja strateegiad. Harvem kommenteerib ERL üksikud seaduseelnõusid.

Et olla riigi keskkonnapoliitika tulevikuplaanidest informeeritud ja neid mõjutada, löövad ERL eksperdid kaasa paljudes valitsuse moodustatud juhtkomisjonides ja ekspertrühmades. Harvem kommenteeritakse üksikuid seadusi. Viimastel aastatel on ERL esitanud kommentaare näiteks järgmiste riiklike arengukavade mustandversioonide kohta:

• Riiklik Arengukava 2004-2006
• Maaelu Arengukava 2004-2006
• Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanism 2004-2009
• Transpordi arengukava 2004-2013
• Riigi Eelarvestrateegia 2007-2010
• Riiklik struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013
• Looduskaitse Arengukava 2030
• Keskkonnastrateegia 2030
• jne

ERL tegevusi Euroopa Liidu tasandil:

Vastava vajaduse korral on ERL osalenud Euroopa Liidu tasandi keskkonnapoliitika kujundamisel. Peamiselt tehakse seda läbi mitmete Brüsselis tegutsevate keskkonnaühenduste võrgustike, kus ERL on täisliikmeks: Friends of the Earth Europe, Transport & Environment, CEE Bankwatch Network. Ühiselt on nende võrgustikega esitatud arvukalt kommentaare paljudele Euroopa Liidu tasandi keskkonnapoliitika dokumentidele.

ERL omab ja kasutab ka palju otsekontakte Euroopa Komisjonis ja Euroopa Parlamendis, et koguda oluliste algatuste kohta infot ja esitada omapoolseid soovitusi. Viimastel aastatel on ERL Brüsselis eelkõige lobby teinud seoses Euroopa Liidu struktuurifondide 2007-2013 ettevalmistamise teemadel. ERL on Euroopa Liidu tasandil kommenteerinud ka näiteks Natura 2000, jäätmedirektiivi ja Euroopa Avatuse Initsiatiivi teemadel.

Eesti on viimase kümnekonna aasta jooksul väga kiiresti autostunud. Sellest tulenev müra, õhusaaste, tänavate ohtlikkus ja elukeskkonna lausasfalteerimine on elukvaliteeti linnades oluliselt vähendanud. Linnalähedaste uusasumite elanikud on kohalike teenuste ja ühistranspordiühenduse puudumise tõttu aga transpordiprobleemi veelgi võimendanud.

Transpordikorraldusest tulenevad keskkonnaprobleemid Eestis on:

• autost sõltumise suurenemine valglinnastumise, kohalike teenuste ja töökohtade puudumise ning alternatiivsete transpordiliikide ebamugavuse tõttu
• sõiduautode kasutust ja maanteetransporti soosiv planeerimis- ja investeerimispoliitika. Sõiduauto kasutaja ei kata linnades kolmandikkugi temale tehtavatest avalikest kulutustest
• keskkonnasäästlike transpordi- ja liikumisviiside alarahastamine ja -väärtustamine. Näiteks moodustavad ühistranspordi ja kergliiklusega tehtavad sõidud 2/3 Harjumaal tehtavatest reisidest, kuid investeeringutest kulub lõviosa autokeskse infrastruktuuri lappimise ja ehitamise peale.
• naftatransiidiga seotud keskkonnariskid tiheasustusega aladel ja merel

Eesti Roheline Liikumine:

• avaldab säästvat transpordipoliitikat tutvustavaid juhendmaterjale ja artikleid
• kogub ja levitab säästva transpordipoliitika ja transpordi keskkonnaprobleemidega seotud materjale www.autovaba.ee kaudu
• analüüsib transporti puudutavat seadusandlust, arengukavasid, maksu- ja investeerimispoliitikat ning teeb ettepanekuid säästvamateks poliitikateks
• teeb koostööd ERLi planeerimise töörühma ja teiste Eesti organisatsioonidega transporti puudutavate planeeringute jälgimisel ja keskkonnamõjude hindamisel; teeb koostööd rahvusvaheliste transpordi- ja keskkonnaorganisatsioonidega

ERLi transpordialane tegevus on keskendunud peamiselt Tallinna, Tartu ja riiklikule transpordipoliitikale. ERL ei tegele hetkel säästva transpordi nn „tehnilisemate“ küsimustega nagu alternatiivsete sõiduki- või kütusetehnoloogiate uurimine ja propageerimine.

ERLi lähieesmärgid:

ERL taotleb säästva transpordi ja linnaplaneerimise terviklahenduste rakendamist, mis lähtuks sundliikluse ja autosõltuvuse vähendamisest. Maanteetrasside paigutuse üle ei saa arutleda enne riiklike, maakondade ja linnade integreeritud transpordi arengukavade valmimist. Transpordivahendite planeerimisel tuleb arvestada ka nende väliskulusid, ühistranspordiga ning jalgsi liiklejaid tuleb kohelda vähemalt samaväärselt autoga sõitjatega.

• otsustajatele integreeritud transpordi arengukavade ja liikuvuse ohjamise kavade vajaduse teadvustamine
• transpordi väliskulude sisestamine ökoloogilise maksureformi raames
• ühistranspordi ja kergliikluse finantseerimise ja planeerimise parandamine
• säästvaid liikumisviise puudutava info kättesaadavuse parandamine
• teadvustada laiemalt liikluse rahustamise viise kui linnade elukeskkonda parandavat ja kergliiklust soosivat tegevust

Igapäevane ERL transpordi-teemaline töö tähendab ametlike dokumentide analüüsimist, ettepanekute esitamist, teiste spetsialistidega ning ametnike ja otsusetegijatega kohtumist/ komisjonides osalemist, artiklite kirjutamist ja meediaga suhtlemist, seminaride korraldamist ja ettekannete tegemist. ERL korraldab (nt autovaba päeva raames) ka linna- ja riigivõimudele suunatud pöördumistele toetusallkirjade kogumisi.

Liikmete võimalused töörühmas kaasa lüüa:

• levitada ERLi säästva transpordialast infot ja materjale
• osaleda ERLi üritustel ja nende organiseerimisel
• esitada projektiideid ja pakkuda konstruktiivset kriitikat ERLi töödele
• teavitada ERLi uutest transpordi ja keskkonnaga seotud projektidest ja planeeringutest
• teha oma koolile, töökohale, kohalikule omavalitsusele ettepanekuid autostumise vähendamiseks ja säästvate transpordiliikide soosimiseks
• täiendada www.autovaba.ee foto- jm materjalidega transpordiga seotud headest ja halbadest näidetest Eestis ja mujal

Linke:

• 22. september: rahvusvaheline autovaba päev

 ERL ja energiapoliitika

Enamik Eesti elektrienergiast toodetakse taastumatu energiaallika – põlevkivi – baasil. Selle fossiilse kütuse põletamine eraldab atmosfääri nn kasvuhoonegaase ning aitab seeläbi kaasa kliimamuutustele. Kliimamuutused on maailma suurim keskkonnaprobleem, Kyoto lepingut allkirjastades on Eesti lubanud selle vastu võidelda. Kahjuks jätkab Eesti põlevkivienergia eelisarendamist (sh läbi massilise doteerimise) ning ei tegele eriti tõsiselt selle asendamisega taastuvate energiaallikatega

Valitsuse jõulise sekkumiseta taastuvenergia konkurentsivõime ei suurene, selle saavutamiseks tuleb lõpetada põlevkivi kaudsed maksusoodustused ning luua toetusskeemid taastuvate energiaallikate laialdaseks kasutuselevõtuks. Näiteks tuleks rahvusvahelise süsinikukaubanduse käivitamisel suunata Eesti poolt säästetud süsinikukvootide müügist laekuvad vahendid sihtotstarbeliselt taastuvenergia- ja energiasäästuprojektide elluviimisele. Suured energiakaod, tsentraliseeritud ja ebaefektiivne energiatootmine on Eestis samuti suureks probleemiks. Seetõttu on energiatootmise hajutamine ja energiasäästu investeerimine äärmiselt oluline ka asutuste ja majapidamiste tingimustes.

Eesti Roheline Liikumine:

• tegutseb taastuvate energiaallikate osakaalu tõstmise nimel Eesti energeetikas, eesmärgiks on saavutada keskkonnastrateegias sätestatud 15 protsenti 2010. aastaks
• propageerib põlevkivi keskkonnasäästlikumaid alternatiive ning energiasäästu

Eesti Rohelise Liikumise energia-alane tegevus keskendub peamiselt lobby-tegevusele ja ühiskondliku diskussiooni arendamisele Eesti energeetika tuleviku teemadel. ERL ei tegele detailsete tehniliste lahenduste pakkumisega taastuvenergia vallas.

ERLi lähieesmärgid:

• tegeleda lobby-tööga praeguse põlevkivi-keskse energiapoliitika suunamiseks taastuvenergeetika radadele
• tutvustada avalikkusele energiasäästu praktilisi lahendusi
• osaleda rahvusvahelistes kliimamuutuste temaatikaga tegelevates koostöövõrgustikes (peamiselt Friends of the Earth Europe)
• tegevuse järjepidevuse tõstmiseks leida töörühmale uus koordinaator, kes keskenduks tugevalt üksnes energeetika-alasele tegevusele

ERL hoiab silma peal Eesti energiapoliitika arengutel ja püüab oma põhimõtteid (näiteks põlevkivienergia eelisarendamise lõpetamine) olulistesse strateegilistesse dokumentidesse sisse saada. Lisaks oluliste seaduseelnõude ja arengukavade kommenteerimisele selgitatakse oma seisukohti asjaomastele ametnikele ning meedia vahendusel ka avalikkusele. Rahvusvahelise koostöö raames on korraldatud ja korraldatakse tulevikuski mitmeid aktsioone, näiteks käidi 2001. ja 2002. aastal seoses valitsustevaheliste kliimakonventsiooni läbirääkimistega kümnete inimestega Haagis ja Bonnis suurtel rahvusvahelistel keskkonnaorganisatsioonide demonstratsioonidel.

Liikmete võimalused töörühmas kaasa lüüa:

Kuna ERL on otsustanud oma energeetika-alast tööd oluliselt aktiviseerida, otsime nii uut entusiastlikku töörühma vedajat kui ka meeskonda, kes aitaks täpsemaid tegevuskavu koostada ja tööplaane ellu viia. Lihtliikmed saavad kõige lihtsamalt kaasa lüüa praktilise energiasäästu propageerimisel (koostöö koolidega, esitlused, infomaterjalide levitamine).

Peep Mardiste artikkel "Tuumaenergia on umbtee" (Postimees, 14.03.2006) 

Olulisi linke energeetika ja atmosfääri valdkonnas:

• www.foeeurope.org/climate
• www.bankwatch.org/issues/moilclima.html
• www.roheline.energia.ee

Eesti põllumajandus sattus 1990ndatel toimunud turumajanduslikes reformides raskustesse, millest kõige enam kahju said väikesed ja keskmised majandid. Eesti maapiirkondi tabasid seeläbi ka arvukad sotsiaalprobleemid, eelkõige kõrge töötuse määr. Praegu on Eestis põllumajandusega seotud 4% elanikest (kogu Euroopa Liidu peale keskmiselt 5%). Euroopa Liidu liitumiseelse välistoetuse SAPARD abil hakkas tööpuudus maal tasapisi vähenema, aastatel 2002-2003 13 protsendilt kaheksale. Kui 2004. aastal alustati toetuste maksmist uuest Maaelu Arengukava eelarvest, tõusis põllumajanduslik tootmine eelmise aastaga võrreldes 8%.

Põllumajandustootmise asemel on paljud maainimesed leidnud tööd teenindava ja töötleva tööstuse sektoris. Kasvab linnainimeste elamaasumine linnalähedastesse maapiirkondadesse, kaugemad maapiirkonnad seevastu tühjenevad elanikest. Piiriäärsete alade taasasustamise olulisust rõhutavad nii rohelised kui ka riikliku tasandi otsustajad.

Eesti Roheline Liikumine peab maaelu ja põllumajanduse probleemideks:

• põllumajanduse kontsentreerimise ja intensiivistamisega kaasnevat suurenevat saastekoormust
• põllumajandusmaastike mitmekesisuse vähenemist ja pärandkoosluste hooldamise lõppemist
• kohalikult toodetud puhaste toiduainete kättesaadavuse vähenemist oma elanikele seoses kohalike töötlemisettevõtete ja turustusskeemide piiratusega
• töökohtade vähenemist maapiirkondades

Eesti Roheline Liikumine püüab ära hoida põllumajandustootmise intensiivistamise kahjulikke keskkonnamõjusid ning propageerida kohaliku toodangu kohalikke töötlemis- ja turustamisvõimalusi.

Põllumajanduse problemaatikaga tegelevad Eestis veel Eestimaa Looduse Fond (GMO vabade tsoonide kampaania), Pärandkoosluste Kaitse Ühing (puis- ja rannaniitude hooldamise edendamine), Eesti Ornitoloogiaühing (räägusäästlike kultiveerimismeetodite propageerimine) ja Eesti Looduskaitse Selts (majandi välisilme kujundamise võistlused).

Olulisemad dokumendid, seadused, organisatsioonid:

• Maaelu arengukava 2007-2013 koostamise protsess: Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) kommentaarid (Word, 10.01.2006)
• CAP after the Accession: Programming Rural Development funds in the new member states (Word, oktoober 2005)
• Euroopa Liidu poolt võimaldatavate meetmete loend Maaelu arengukavadele 2007-2013 (Word, 20.09.2005)
• Euroopa Liidu määrus maaelu arengu toetuste kohta 2007-2013 (PDF, 20.09.2005)
• Põllumajandus, maaelu areng ja keskkonnakaitse (PowerPoint, 22.04.2005)
• Säästlik põllumajandus ja soovitused uutele liikmesriikidele (PowerPoint, 2004)
• Euroopa Liidu laienemine ja põllumajandus: riskid ja võimalused (PDF, 2004)
• Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika keskkonnamõju (2000)