Eesti Roheline Liikumine ja Eestimaa Looduse Fond

PRESSITEADE

LISAINFO:
Urmo Lehtveer / ELF 555 77790
Toomas Trapido /ELFi juhatuse esimees 555 70010
Peep Mardiste / ERLi juhatuse esimees 50 78111

Eestimaa Looduse Fond (ELF) ja Eesti Roheline Liikumine (ERL) on otsustanud loobuda Saaremaa süvasadama keskkonnakahjude hindamise üle käivas kohtuvaidluses ringkonnakohtu otsuse edasikaebamisest Riigikohtusse. Peamiseks põhjuseks on ülemäärane rahaline risk ja inimjõu nappus.

Fondide ja eraisikute toetusel tegutsevate organisatsioonidena pole ELFil ja ERLil kasutada sellises ulatuses rahalisi vahendeid, mis võimaldaksid võrdselt Keskkonnaministeeriumiga kulutada kohtuskäimisele sadu tuhandeid kroone. Antud juhtumi puhul on riik on kulutanud vaidluse peale rohkem raha, kui sellele, et teha planeerimise käigus hästi kaalutud otsuseid.

Samas märgivad keskkonnaühendused, et kohtuotsus neid ei rahulda, kuna see julgustab riigi- ja omavalitsusasutusi viljelema halduspraktikat, mis eiravad Århusi konventsiooni peamist põhimõtet - keskkonnaühenduste õigust olla sisuliselt kaasatud keskkonnaotsuste langetamisse.

Kuna peagi hakkab kehtima uus Keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, mille tulemusena mõjude hindamise reeglid muutuvad senisest tõhusamaks, loodavad ELF ja ERL, et mõned kohtuvaidluses üles kerkinud probleemid leiavad siiski lahenduse.

Möödunud suvel jõudsid ELF ja ERL Tallinna Sadamaga ühiste arusaamadeni reaalse sadamaehituse osas, kus Tallinna Sadam nõustus enamuse keskkonnaühenduste ettepanekutega. Kokkulepe jäi allkirjastamata, kuna Keskkonnaministeerium ei nõustunud kolmanda osapoolena sellele riiklikku garantiid andma.

ELF ja ERL loodavad, et kui Saaremaale Tamme süvasadamat ehitama hakatakse, arvestab Tallinna Sadam varasemate läbirääkimiste sisuks olnud tingimustega ning avaldavad omalt poolt valmisolekut anda arendajatele nõu, mis võimaldaks sadamat projekteerida ja ehitada minimaalsete keskkonnamõjudega.

Kuna Saaremaa süvasadama teemalises kohtuprotsessis on jäänud vastuseta küsimus, missugustel tingimustel tuleb korraldada arendustegevust Natura 2000 võrgustikku kuuluvatel hoiualadel, pöörduvad keskkonnaühendused vastava hinnangu saamiseks Euroopa Komisjoni poole.

Kohtukulude tasumine 35 000 krooni tähendab, et keskkonnaühenduste tasuta õigusabi projekt ei saa kolm kuud osutada kodanikele tasuta keskkonnaõigusabi. Kuus tehakse meie poole keskmiselt 10-20 tasuta keskkonnaõigusabi pöördumist kodanike poolt.

Seoses kohtukulude tasumisega Keskkonnaministeeriumile kuulutavad ELF ja ERL välja avaliku korjanduse. Need, kes tahavad toetada ERLi ja ELFi keskkonnaõiguse alast tegevust, saavad oma toetusi kanda Eestimaa Looduse Fondi arvele Hansapangas 221005100292 märksõnaga "kohtukulud".

Lisainformatsioon pressiteatele taustaks:

1. Kas Eestis toimub tegelikult kodanike kaasamine keskkonnaotsuste tegemisse?

Kuus aastat kestnud vaidlus Saaremaa süvasadama tingimuste üle on viinud ELFi ja ERLi tõdemuseni, et Keskkonnaministeeriumi tegevus lähtub peamiselt jõupositsioonilt, mitte soovist kodanikuühendustega sisulist dialoogi pidades saavutada keskkonnale parim võimalik lahendus. Tõe monopoli valdamise soov on täna üks kõige ohtlikumaid ilminguid Keskkonnaministeeriumi ja kodanikuühenduste vahelises suhtluses. Sellise olukorra jätkudes võime taas saada tunnistajateks järjekordsetele puhastitele, mis ei puhasta, loomsete jäätmete käitlemise tehasele, mis sisuliselt suurendab koormust keskkonnale, uutele vett reostavatele põlevkivikaevandustele, mis tegutsevad ainuüksi erahuvides jne. Sisulise dialoogi soovita ei ole vabaühenduste kaasamisel mõtet ning lõppkokkuvõttes võitjaid ei ole, kaotavad kõik ? nii loodus kui inimesed.

Eelneva illustratsiooniks on lisatud kaks näidet sisulise dialoogi puudumisest Saaremaa süvasadama teemalise vaidluses:

Näide 1:

ELF esitas Saarmaa süvasadama keskkonnamõjude hinnangule 54 parandusettepanekut. Keskkonnaministeerium väidab, et arvestatud on kaheksa ettepanekuga. Ametlikest dokumentidest saab näha, et arvestatud on vaid ühe ettepanekuga ning kõigile ettepanekutele on vastatud formaalse tekstiga. Kahetsusväärselt peab ringkonnakohus neid formaalseid vastuseid piisavaks põhjenduseks ettepanekutega mittearvestamisele.

Näide 2:

2004. aasta 12. juunil toimus Saaremaal keskkonnamõjude hinnangu avalik arutelu. Nii Keskkonnaministeerium kui ka kohus nõustusid, et antud arutelul ei täidetud avalikkuse kaasamisele esitatud nõudeid, kuid samas see kohtu otsust ei mõjutanud. Viimased vastused avalikul arutelul tehtud ettepanekutele saabusid küsimuste esitajateni kuu aega pärast seda, kui ministeerium oli juba jõudnud keskkonnamõjude hindamise aruande heaks kiita. Täna on olukord avalikkuse kaasamisega selline, kus riik annab kodanikeühendustele tihti aega vaid loetud päevad, selleks et kommenteerida sadu lehekülgi pikki dokumente. Samas on nende paberite koostamine võtnud kümnetel ekspertidel aega kuni aasta.

2. Kas arendusprojektide keskkonnamõjude hindamine sellisel kujul täidab oma eesmärke?

ELF ja ERL on seisukohal, et keskkonnamõjude hindamine (KMH) sellisel kujul, kus hindamise alguse hetkeks pole täpselt teada, mille keskkonnamõju hinnatakse, ei täida oma eesmärke. Keskkonnamõjude hindamise eesmärgiks peaks olema leida parim lahendus ja võrrelda alternatiive. Küdema lahte planeeritud Tamme süvasadama puhul alternatiivseid asukohti avalikkusele hinnata ei antud. Samuti annab enamik ametlikke dokumente sadama ehituse ja kasutusviiside kohta vastukäivat infot. Väidetavalt olemas olevat kuut võimalikku asukohta võrdlevast dokumendist on avalikkusele esitatud vaid üks kokkuvõttev lehekülg töö järeldustega. Seega on puudunud seni võimalus hinnata asukohavaliku järelduste põhjendatust. Keskkonnaministeerium on oma seisukohta KMH olemuse kohta protsessi käigus korduvalt kardinaalselt muutnud. Keskkonnaühendused soovivad selgust KMH ulatuse, protseduurinõuete ja avalikkuse kaasamise osas.

3. Kuidas saab juhtuda, et riik käib rahva rahaga kodanikeorganisatsioonide vastu kohut?

ELF ja ERL ei küsi kohtus käies kohtukulude katmist vastaspoolelt, kuna meie eesmärgiks on vaidlusaluste küsimuste üheselt mõistetavaks muutumine ja läbikaalumata otsustest tuleneva võimaliku keskkonnakahju ärahoidmine. Keskkonnaministeerium on aga keskkonnaühenduste vastu esitanud kohtukulude nõude, mille halduskohus ja ringkonnakohus rahuldasid kokku 35 000 krooni ulatuses. Ministeeriumi palgal on üheksa juristi, sellegipoolest palkas Keskkonnministeerium keskkonnaühenduste vastu Eesti ühe kallima advokaadibüroo ja kulutas sellele 218 618 krooni maksumaksja raha, mis võrdub ühe juristi aastapalgaga. Erinevalt riigist pole keskkonnaorganisatsioonidel rahakotti pika puuga seljas. Antud juhtumi puhul on riik on kulutanud raha kohtuvaidluse peale, selle asemel et keskkonnamõju hindamise käigus ebaselgeks jäänud probleeme näiteks täiendavalt uurida

4. Millised on ERLi ja ELFi rahvusvahelised sammud tagamaks Saaremaa süvasadama keskkonnariskide tegelikku hindamist?

ELF ja ERL pöörduvad Euroopa Komisjoni poole, et saada hinnangut lähtuvalt Loodusdirektiivist (92/43/EÜ), mis reguleerib Natura 2000 alade kaitset. Eelmise aasta lõpul Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraadi (DG Environment) juhtkonnaga kohtudes tõstatasime sama juhtumiga seonduvalt küsimuse, kas tulevased liikmesriigid pidanuks teostama Loodusdirektiivi sätete kohaselt KMH. Komisjoni poolne seisukoht oli, et Eesti vabariik võttis endale kohustuse järgida Euroopa Liidu nõudeid mitte halvendada tulevaste Natura 2000 alade seisundit alates hetkest, mil kirjutati alla assotsieerumisleping. Saaremaa süvaadama KMH aruandes Natura 2000 aspekti Loodusdirektiivi nõuete kohaselt ei hinnatud, ehkki aruandes toodi välja, et tegemist on alaga, kus esineb esmatähtsaid Natura 2000 elupaigatüüpe ning sadama rajamisele saab seetõttu loa anda ainult Euroopa Komisjon. Selle tõdemuse osas ei ole seisukohta võtnud ei Keskkonnaministeerium ega ka Tallinna ringkonnakohus, kes küsimust küll põhjalikult 14. detsembri istungil arutas. Nendele küsimstele loodavad ELF ja ERL vastused saada Loodusdirektiivi rakendamist jälgivalt instantsilt - Euroopa Komisjonilt.

5. Saaremaa sadam ja sild

Investor on silla ehituse sidunud Saaremaa süvasadama ehitusega, et liita see üle-Euroopalise transpordivõrgustikuga. Seega kasvab kruiisisadam tõenäoliselt kiiresti transiidisadamaks, mille keskkonnamõju on oluliselt erinev täna väidetavalt planeeritavast sadamast. Lõplik otsus silla rajamise kohta langetatakse selle suve lõpuks Vabariigi Valitsuse poolt, kuid seni pole toimunud mingit avalikkuse kaasamist, välja arvatud 2004. aasta alguses keskkonnaühendustele antud võimalus teha omapoolseid ettepanekuid püsiühenduse projekti kavandamise põhimõtetele. ELF ja ERL peavad senise halduspraktika valguses võimalikuks, et Saaremaa püsiühendusega kordub sadama planeerimisega sarnane segadus ning keskkonnaühenduste arvamuse mittearvestamine. Riik on tellinud 6,3 miljonit krooni maksva keskkonna- ja tasuvusuuringu Taani konsultatsioonifirma Ramboll käest. ELF ja ERL loodavad, et Ramboll suhtub tõsiselt nii keskkonnamõjude hindamisse kui ka avalikkuse kaasamisse.

6. ERLi ja ELFi ettepanekud edaspidiseks

Keskkonnaministeerium peaks investeerima advokaadibüroode palkamise asemel põhjendatud ja kaalutud ning seadusi järgivate otsuste langetamisesse, kus avalikkuse kaasamine on mõistlikult planeeritud ja toimub sooviga sisulist dialoogi pidada. Samuti oleks nii Eesti siseriiklikku kui rahvusvahelist positsiooni arvestades äärmiselt oluline, et ministeeriumi sisene otsuste tegemise kultuur muutuks vähem sõltuvaks poliitilistest võimumängudest ja rohkem arvestavaks looduskeskkonna vajaduste ning tunnustatud looduskaitsjate seisukohtadega. Tallinna Sadam on riigile kuuluv äriühing ja Saaremaa süvasadam riigi regionaalprojekt, mis annab riigile võimaluse näidata temale kuuluvate ettevõtete kaudu erasektorile positiivset eeskuju keskkonnakaitse nõuete ja avalikkuse arvamuse arvestamisel. Keskkonnaühenduste sooviks on, et riik seda võimalust kasutaks.

Keskkonnaministeerium peaks võtma selge seisukoha, et keskkonnamõju hinnatakse enne arendusprojektiga alustamist terve projekti ja selle rajamisega kaasnevate tagajärgede suhtes. Riigiasutused peaksid senisest enam ära kasutama kodanikeühenduste järelevaataja rolli keskkonnaotsuste langetamisel ja nägema keskkonnaühenduste poolt aega-ajalt tehtavas kriitikas edasiviivat jõudu Eesti looduskaitse edendamisel. ELF ja ERL on valmis sisuliseks ja regulaarseks dialoogiks Keskkonnaministeeriumiga ning loodavad, et valmisolek selliseks koostööks on vastastikune.