ÜHINE PRESSITEADE

Eesti Roheline Liikumine, Prussakovi nimeline Rattaühing, Sotisaalökoloogiaklubi Heauusilm, Kapitalismiohvrite Eest Seismise Ühing kirjutasid täna majandus- ja kommunikatsioonimister Meelis Atonenile avaliku kirja,* milles avaldatakse hämmeldust ministri seisukohtade suhtes 22.aprilli "Postimehes".

Allakirjutanud on seisukohal, et härra ministri arvamus nagu peaks riik lähtuma transpordiotsuste tegemisel hetkelisest majanduslikust kokkuhoiust lühinägelik ja läbi mõtlemata. Idee reisirongide kaotamisest bussiliikluse kasuks on mitte üksnes kohatu, vaid suisa vale ja Eesti ühistransporti, rahvuskultuuri ning regionaalpoliitikat väga tõsiselt kahjustav.

Keskkonnaorganisatsioonid kutsuvad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tervele mõistusele öeldes, et käesoleva aasta riigi toetus reisijate veole raudteel on pigem investeering terve Eesti arengusse, ilma milleta kannatab kõvasti terve transpordisüsteem, millesse aegade jooksul on raha pandud.

LäLÄHEM INFO:
Prussakovi nimeline Rattaühing (Erko Valk 052 48810)
Eesti Roheline Liikumine (Mari Jüssi 052 45461)
Sotisaalökoloogiaklubi Heauusilm (Arni Alandi 052 42090)
Kapitalismiohvrite Eest Seismise Ühing (Jüri Tosin 055 78051)

*

Auline härra majandus- ja kommunikatsiooniminister

Oleme sügavas hämmelduses Teie hinnangust, et reisirongidel ei ole Eestis tulevikku ja arvame, et selline seisukoht on välja öeldud läbi kaalumata kujul ja arvestamata paljusid asjaolusid, millele oma kirjas tahame Teie tähelepanu pöörata.

Teie arvamuseavaldus rongiliikluse asendamiseks bussiliiklusega 22.aprilli Postimehes tundub kõigile Eesti keskkonnaorganisatsioonidele ja paljudele tavakodanikele mitte üksnes kohatu, vaid suisa vale ja Eesti ühistransporti, rahvuskultuuri ning regionaalpoliitikat väga tõsiselt kahjustav. Arvame, et otsus reisirongiliikluse kohta ei tuleks teha üksnes hetke dotatsiooninumbreid vaadates, vaid laiemalt olukorda hinnates. Praegused bussi- ja rongivedude kulud pole üldsegi omavahel võrreldavad, sest reisirong peab kinni maksma ka infrastruktuurikulud, mida bussid maanteede eest ei tasu. Euroopa Liidu riikides on hakatud raudteeliiklust taas eelisarendama ning maanteeliikluse kehtestama hinda, mida see tegelikult ühiskonnale tekitab. Oleme kindlad, et reisirongiliikluse lõpetamisega kaotab kogu Eesti ühiskond.

Reisirongiliikluse kaotamise plaane on olnud varemgi (meenutagem kasvõi Toivo Jürgensoni talvist tee-ehitust), kuid millegipärast on nad alati suurt vastupanu rahva (lugeda: transpordi kasutajate) seas leidnud. Mis võiks olla selle põhjuseks, kui valitsus on lubanud, et asemele tuleb samal marsruudil buss? Arvame, et rongiliiklus on kasutaja jaoks mugavam, väljakujunenud marsruutidel suuremaid võimalusi pakkuv, kindlam (mis saab siis, kui teed on paksu lume tõttu läbimatud?) samuti ohutum, tervislikum, lapsesõbralikum ja keskkonnasäästlikum. Kuidas saavad siis kasutada ühistransporti need reisijad, kes vajavad oma sihtpunkti jõudmiseks ka jalgratast?

Uus koalitsioon teostab maksukärpeid. Kas tasuline haridus, reisirongiliikluse kaotamine ja muudki avalike teenuste kaotamised on osaks koalitsiooni maksupoliitikast? Reisirongiliikluse kaotamise korral kaotab ühistransport ja ka autoga liiklejad tervikuna, sest see muudab kogu transpordisüsteemi kasutamise ebamugavamaks, suurendab autost sõltuvust ning ummikuid maanteedel. Kas Eesti riik on nii rikas, et maksta kinni autostumisest tingitud järjest suurenevaid otseseid ja kaudseid kulusid? Need 194 miljonit krooni, mis sel aastal reisirongiliiklusele kuluvad, ei ole dotatsioon, vaid investeering. Investeering terve Eesti arengusse.

Reisirongiliikluse kaotamist saab mõelda vaid inimene, kes ise rongiga ei sõida.

Häid mõtteid soovides,
Prussakovi nimeline Rattaühing
Eesti Roheline Liikumine
Sotisaalökoloogiaklubi Heauusilm
Kapitalismiohvrite Eest Seismise Ühing