Eesti kui Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmeks oleku ja Euroopa Liidu Ühtse Põllumajanduspoliitika nõuetele vastavuse samaaegsuse vastuolulisus
·
Euroopa Liit on huvitatud, et WTO raames läbiviidav liberaliseerimine võimaldaks
vähendada eelarvelisi kohustusi seoses Euroopa Liidu võimaliku idalaienemisega
(ei peaks uutele liikmesriikidele maksma põllumajandustoetusi ja
keskkonnatugesid samadel alustel seniste liikmesriikidega) ning seda eelkõige
keskkonna tingimuste liberaliseerimise või olulise vähendamise arvelt.
·
Euroopa Liiduga liituda soovivatel Kesk- ja Ida–Euroopa riikidel kaasa
arvatud Eestil, ei ole võimalik samaaegselt piirata (teostada kooskõlas WTO
reeglitega) põllumajanduse toetusmeetmeid ja rakendada Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika
(CAP) printsiipe[2].
Euroopa Liiduga liitumise piiranguks saab sellest tuleneval siseriiklike
toetuste nappus.
·
Juhul, kui Eesti liituks Euroopa Liiduga, läheks ta sisuliselt
vastuollu senise Eestis toimiva üliliberaalse majanduspoliitikaga ning WTOga
liitumisel võetud kohustustega.
·
Eestil ei ole võimalus kasutada erilisi kaitsemeetmeid põllumajandustoodetele
(SSG[3]),
mida rakendatakse juhul, kui importtoodete hind langeb alla mingi lävihinna või
suureneb üle mingi lävikoguse.
·
Eesti leppis WTOga kokku madalamad tollitariifid, kui on kehtivad
tollitariifide laed Euroopa Liidus. Võimalikul liitumisel Euroopa Liiduga peab
hakkama Eesti maksma “trahvi” kolmandatele riikidele, kuna Euroopa Liidu
siseturu kaitse eeldab ühtset kaitset kolmandate riikide eest[4].
·
Eesti ei tohi toetada põllumajandussaaduste eksporti (ekspordi
subsiidiume kasutada), mis suurendab veelgi negatiivset kaubandusbilanssi[5].
·
WTO siduvate kohustuste juures ei ole võimalik
liitumiseelselt tõsta põllumajandusliku tootmise baasi[6],
millel tugineb kogu edaspidine CAPi põllumajanduspoliitika, juhul kui Eesti
liituks Euroopa Liiduga.
·
Tervikuna on WTOga läbirääkimiste tulemused põllumajanduse osas
ettearvamatute tagajärgedega ning ei aita neutraliseerida senist sisemaist
ebastabiilsust agraarpoliitiliste kokkulepete või täpsemalt nende puudumise
osas.
Eesti
agraarstruktuur
·
Agraarstruktuur sõltub iga riigi või riikide
liidu ajaloolisest traditsioonidest tulenevatest iseärasustest, mis sõltuvad
nii looduslikest, kultuurilistest, sotsiaalsetest kui majanduslikest iseärasustest.
·
Agraarstruktuur ja selle ülesehitus peaks olema
vastavuses püstitatud eesmärkidega, mille poole püüeldakse agraarpoliitika
teostamisega jõuda ning see on iga riigi enda teha, võttes arvesse üldkehtivaid
või siduvaid kohustusi teiste riikide (kaubanduslepingud) või rahvusvaheliste
organisatsioonidega (Euroopa Liit, Maailma Kaubandusorganisatsioon, jne.).
Eesti
agraarpoliitika
·
Eesti võimalik liitumine Euroopa Liiduga toob
kaasa hulgaliselt muudatusi ning põhimõttelisi vastuolusid võrreldes senise
agraarpoliitikaga.
·
Eestil on olemas kõik võimalused ja ressursid, et
toita ise oma rahvas ning teostada põllumajandussaaduste eksporti[7]
piimasaaduste ja uute niððkaupade ning alternatiivse või ka ökoloogilise põllumajanduse
osas. Kui ainult saavutataks vastav poliitiline kokkulepe selle teostuseks.
·
Eestis toodetud toiduainetele on Euroopa Liidu turg
praktiliselt suletud[8].
Eesti avatud turule on aga avatud juurdepääs Euroopa Liidu toiduainetele, mis
on riiklike tootja- ja ekspordisubsiidiumidega ning tootjahinnast kuni 80
protsenti odavamaks muudetud.
·
Euroopa Liiduga liitumine toob kaasa põllumajandussaaduste
hinnatõusu ja sellega kaasneva tarbimise ning toimetuleku vähenemise.
·
Euroopa Liit on huvitatud liituvate riikide väiksemast
põllumajanduslikust tootmisest, et suurendada seniste liikmesriikide tööhõivet
(põllumajandusliku ületootmise jääkide realiseerimist).
·
Liitumise eelselt ostetakse Euroopa Liidu
liikmesriikide esindajate või ärimeeste poolt Eestis põllumaad kokku, et
hiljem saada kompensatsiooni (Euroopa Liit loob selleks reeglid ja võimalused)
mitte tootmise eest.
·
Senised vabakaubanduslepingud tuleb lõpetada,
mille tulemusena suureneb majanduslik kahju[9],
suurenevad kulutused eelarvele leppetrahvide jne. näol, ning see toob kaasa tööpuuduse
kasvu, mille kompenseerimise mehhanisme ei ole veel välja pakutud.
·
Eestil puuduvad ressursid põllumajanduse ja
keskkonnatingimuste vastavusse viimiseks võimaliku liitumise eelselt Euroopa
Liiduga. Euroopa Liidu poolne abi liitumiseelselt ja järgselt ei ole küllaldane
selle teostuseks[10].
Euroopa Liiduga liitumine on
majanduslikult kahjulik
·
Euroopa Liidu laienemisest võidavad majanduslikult
senised liikmesriigid tunduvalt rohkem, kui uued liitujad.
·
Suuremas osas maksavad liitujad ise laienemise
kinni.
·
Eesti majanduslik kaotus liitumisest on 5-10 korda
suurem, kui loodetav võit või iseseisev arengutee.
·
Kokkuvõtvalt võib väita, et Eestil puudub senini
siseriiklik kokkulepe agraarpoliitika osas ning pikaajaline arengustrateegia
koos võimalike alternatiividega[11].
·
Euroopa Liidu juhiste järgimist ei saa vaadelda
iseseisva riigi agraarpoliitikana vaid kaugenemisena omariikluse põhimõtetest.
·
Euroopa Liiduga liitumisest või mitteliitumisest
on agraarpoliitika ja keskkonnapoliitika selgepiirilisele teostusele kasu esmalt
siis, kui Riigikogu tasemel lepitakse kokku, millist agraarpoliitikat ja
keskkonnapoliitikat on Eestil vaja ning leitakse ka rahaline kate nende eesmärkide
teostamiseks.
Uno
Silberg
Liikumine EI Euroopa Liidule (LEIEL) juhatuse esimees
Harjumaa, Kose vald Ravila 75101
Registrikoor: 80097166
050 655 33
silberg@eau.ee
Kirjutises
(tagakaas): Estonian Green NGOS on
the…… on üks ebatäpsus (aeg on edasi läinud) …. In Estonia, while
the total number of private farms is about 35 000 + 800 agricultural
enterprises.
Eesti
tegelik seis 1999. aasta järgi on toodud alljärgnevalt:
·
Statistika järgi on 41 446 ja 734;
·
Tegelik: 12 863 ja 703
Põllumajandusettevõtete
arv[12]
Struktuur | 1993 | 1994 | 1995 | 1996 | 1997 | 19 |
1999 |
Ühistud ja riigiettevõtted | 586 | 1 013 | 983 | 873 | 854 | 803 | 734 |
Talud | 8 412 | 10
15 |
13 513 | 19 767 | 22 722 | 34 671 | 41 446 |
KOKKU | 8 998 | 11 166 | 14 496 | 20 640 | 23 576 | 35 474 | 42 180 |
Allikas:
(ESA, 2000).
Struktuur | Põllumaa* ha | Ettevõtete arv | Töötajate arv***[13] |
Põllumajandusettevõtted | 379 913 | 734** 703*** |
19 710 |
Talud |
366 683 | 41 446** | 19 040 |
Riigimaa hoidjad | 211 776 | 12 863*** | |
Elanike majapidamised | 161 408 | ||
KOKKU | 1 119 780 | 42
180** 13 566*** |
38 750 |
|
*ESA
1998. ja **ESA 1999. aasta andmed ning ***[14]
Allikas:
(ESA, 2000) ja (Maaelu, 2000: 5).
Lisa
2
TÄIENDUSED
Ühtse
Põllumajanduspoliitika head küljed:
·
Võimalus kasutada SAPARDI (NB!
SAPARD on ainult liitumiseelne abi, mitte klassikalise CAPi koostisosa, mis lõppeb
võimalike uute liituvate riikide liitumisel ELiga. Seega, kui pealkiri on ÜPP
head küled, siis võimalus kasutada SAPARDi …. Läheb kontekstist välja) fonde
mahepõllumajanduse arendamiseks ja tegevuse mitmekesistamiseks maapiikondades.
·
Toetused agrokeskkonnarajatistele
·
Mitmed endisest rangemad keskkonnakaitsenõuded.
Ühtse
Põllumajanduspoliitika tulekuga seonduvad muremõtted
·
Millegipärast ei ole Euroopa Liidu maades Nitraadiderktiivi
(91/676/EEC) ellu rakendatud.
·
Kitsalt spetsialiseerunud ja intensiivne põllumajandustootmine ei ole
keskkonnasõbralik.
·
Keemiliste pestitsiidide kasutamise laienemine,
·
Mahepõllumajanduse arendamist ei ole Ühtse Põllumajanduspoliitika
eesmärkide seas loetletud, mahetoodetega kauplemist takistavad bürokraatlikud
barjäärid.;
·
Geneetiliselt modifitseeritud toiduainete väljatöötamine ja
arendamine.
·
ÜPP
arengu ja reformide tulemusena on jäänud maale rohkem inimesi ja vähenenud
seeläbi põllumajandusliku tootmise efektiivus, kuid ei ole lahendanud
struktuuri- ja keskonnapoliitilisi probleeme.
·
ÜPP
reformide paratamatuks tulemuseks on jätkuv ületootmine ning selle tõsise
probleemi lahendust on pidevalt tulevikku lükatud. Probleemide lahendamine on
kaasa toonud teiste probleemide tekkimise.
·
Euroopa
Liidus puudub seniste liikmesriikide ja ka uute liitujatega kooskõlastatult
kokkulepe (ühtne nägemus, eesmärk) ÜPP edasise teostamise (arendamise) osas,
mis oleks kooskõlas WTO reeglite ja Eli isasuunalise laienemisega.
·
Kokkulepete
puudumine toob kaasa sotsiaalsete ja keskkonnakaitseliste probleemide laienemise
ning seda eelkõige uute liituvate maade seisukohast (napib rahalisi ressursse
keskkonnatingimuste ühtlustamiseks ning vastavusseviimiseks ELi nõuetega).
·
Väheneb
Eesti siseriiklik kontrolli maavarade ja loodusressursside kasutamise üle.
EL-is hakkaksid teised meie rahvusliku väärtuse ümbertöötlemise ja müümise
pealt kasu saama.
·
Väheneb
vabadus mitte teha meile kahjulikke otsuseid ja kannatada nende tagajärgede
all. Ühises katlas keedetud suppi peavad kõik liikmesriigid sööma "ühise
perena", EL-i liikmena ei saa Eesti sellest keelduda.
·
Väheneb
kontroll oma territooriumi üle. Ilma sisepiirideta EL-is me ei tea, kes
Eestisse tuleb ja kes siit lahkub, see omakorda raskendab kurjategijate tabamist
ning soodustab keskkonnatingimuste halvenemist, samuti suureneb narkootikumide
ja salakaubavedu Eestisse.
Kuidas
saaks vähendada Ühtse Põllumajanduspoliitika kahjulikku keskkonnamõju?
·
Eesti
iseseisva riigi jätkumine (mitte liitumine ELiga) ning laialdane koostöö
teiste riikidega (Baltimaad, Venemaa, Läänemere regioon jne.).
·
Rohkem toetusi väikeettevõtjatele ja mahepõllundusele.
· 1997. Aastal jõustunud Ökoloogilise põllumajanduse seadust peaks paremini ellu rakendama ja selles ette nähtud sildistamist avalikkusele teadvustama.
·
Euroopa Liidu Nitraadidirektiivi võiks kandaatriikides juba enne
liitumist ellu rakendada.
·
Mineraalväetiste tarbimise kiiret kasvu võiks reguleerida riikliku
maksusüsteemiga.
·
Vaja on riikliku toetuste programmi agroökoloogiliste ehituste
toetamiseks (lekkimiskindlad sõnnikuhoidlad jms.).
·
Arendada riiklikke karistusi põllumajandusliku veereostuse tekitamise
eest ja eriti vastava järelevalvesüsteemi tõhustamist.
·
Endistele talupidajatele tuleb luua uusi töökohti turismi ja
keskkonnakaitse valdkondades, kaasa arvatud biokütuste (energiavõsad jm.)
tootmine.
·
Arendada linnadest pärineva olmeheitvee kasutamist põllumajandusmaade
väetamiseks..
·
Kõige tundlikuma ökosüsteemiga äärealadele tarvis erilisi
maastikuhoolde programme, mis edendavad ka põllumajandustootmist.
·
Sapardi toetuste kasutamise (NB!
SAPARDI rahad 190 miljonit krooni aastas Eestile on tilk meres, kuna näiteks
ainuüksi keskkonnatingimuste vastavusse viimine maksaks ligi 30 miljardit kokku
Keskkonnaministeeriumi arvamusel) plaanide koostamine peaks olema avalikum,
kindlasti tuleks informeerida ja kaasata ka valitsusväliste organisatsioonide
eksperte.
· Ühtse Põllumajanduspoliitika reform peab saavutama: Kõikide toetuste sidumise teatud keskkonnanõuetega; ühtsed keskkonnamaksud mineraalväetiste ja keemiliste pestitsiidide kasutajatele; suuremad eelarved agriökoloogilistele projektidele, keskkonnannale, toodete kvaliteedile ja maaelu arengule avalduva Ühtse Keskkonnapoliitika keskkonnamõju strateegilise hindamise nõude ja eksporditoetuste kaotamise.
[1] Eesti agraarpoliitika ja põllumajanduspoliitika mõisted (vt lisaks ajakirjanike koolitusmaterjal 26.10.2000 lk 14-18).
[2] Tootmisega seotud toetus ehk nn “kollase kasti” (“Amber” subsidies) toetusmeetmed ehk AMS (kogutoetuse liitmäär) on piiritletud de minimis klausliga ehk viie protsendiga põllumajandustoodangu koguväärtusest (1998. aasta andmetel oli see 329 miljonit krooni). WTO leping on Eestile siduv ning edaspidi praktiliselt puuduvad võimalused “mänguruumi” muutmiseks.
[3]
SSG-deks nimetatakse WTO põllumajanduslepingu artiklis 5 sätestatavaid
spetsiaalseid kaitsemeetmeid. Tegemist on kõrgendatud tollimaksudega, mille
kasutamise õigus tekib, kui mingi põllumajandustoote impordimaht ületab
teatud “lävimahtu” või kui impordihind langeb alla teatud “lävihinna”.
[4] Lisaks sellele laekub Euroopa Liidu liikmesriikide tollimaksutulu Euroopa Liidu eelarvesse.
[5] Põllumajandussaaduste osas oli Eesti kuni 1995. aastani põllumajandussaadusi eksportiv riik. Põllumajandussaaduste impordi-ekspordi bilanss on viimase viie aasta agraarpoliitika tulemusena ligi 12 miljardit krooni negatiivne, millest ligi 70 protsenti langeb E Liidu arvele.
[6] Teoreetiliselt oleks Eestile seda soodsam, mida suurem põllumajandusliku tootmise tase oleks võimaliku liitumise eelselt.
[7] WTO reeglistiku järgi on ekspordi toetuste kasutamine keelatud, selleks tuleb kasutada muid meetmeid.
[8] Eesti ja ELi vahelise vabakaubanduslepingu raames on küll sätestatud näiteks üldine lihakvoot, mida Eestist tohib ELi eksportida, aga Eestis ei vasta ükski lihakombinat ELi poolt kehtestatud nõuetele ning seeläbi on lihasaaduste eksport kvoodi raames ligi 5. aasta jooksul suletud (alates vabakaunbanduslepingu sõlmimisest).
[9] On analüüsitud Läti ja Leeduga vabakaubanduslepingu katkestamisest tulenevat majanduslikku kahju, mis oleks 1998. aasta kaubandusmahtusid arvestades kokku 134 miljonit krooni ja 2003. aasta prognooside kohaselt 314 miljonit krooni (Ivanov, et al., 2000: 111).
[10] Euroopa Liidus puudub seniste liikmesriikide ja ka uute liitujatega kooskõlastatult kokkulepe (ühtne nägemus, eesmärk) ÜPP edasise teostamise (arendamise) osas, mis oleks kooskõlas WTO reeglite ja Eli isasuunalise laienemisega.Kokkulepete puudumine toob kaasa sotsiaalsete ja keskkonnakaitseliste probleemide laienemise ning seda eelkõige uute liituvate maade seisukohast (napib rahalisi ressursse keskkonnatingimuste ühtlustamiseks ning vastavusseviimiseks ELi nõuetega).
[11] Ka läbirääkimised ELiga toimuvad olukorras kus vastav riiklikul tasemel (Riigikogu tasemel) vastuvõetud põllumajanduse arengustrateegia puudub.
[12] Elanike majapidamiste arvu ei ole ESA poolt põllumajandusettevõtete all eraldi välja toodud. Elanike majapidamiste osatähtsust saab hinnata nende osana põllumajanduse kogutoodangust.
[13] ***Toetusete taotlustes (Riigieelarvest ettenähtud otsetoetused põllumajandustootjatele) deklareeritud tegelikud andmed 1998. aastal (Maaelu, 2000: 5). Tegelikud andmed tegevettevõtete arvu ja ka töötajate arvu osas erinevat oluliselt Eesti Statistikaameti poolt toodetavatest andmetest.
[14] ***Sama.